oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud vee korduv kasutus Töökoda Töökoda oli suur sinna mahub 15- 20 veokat ning seal oli pikka kanalit kus sees oli siis kas 1 või 2 silindriga tõstuk mida sai liigutada ja veoki tõstuk mis tõstab 30 tonni aga kui nendega tõsta siis peab olema ka pukkid all. Laes oli tõstuk raskema asjade tõstmiseks. Maja köeti gaasiga mis on üks odavamaid varjante Töökodas oli olemas heitgaaside välja imemis voolikud ja ventilatsoon
Suurim lubatud laius ei kehti maksimaalse lubatud süvise korral ja määratakse sel juhul igakordselt sadamakapteni poolt. Sadama süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus veetaseme 0-seisu korral on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Kanalis toimuv veeliiklus on samaaegselt ühesuunaline. Laevade laadimiseks kasutatakse nelja- ning ladude teenindamiseks kuute mobiilkraanat. Terminali kirjeldus Pärnu Sadamas on 20 000 kantmeetrit turvast mahutav plastist ja betoonist hiigelladu. Halli mahub korraga kaks laevatäit turvast, mis annab operaatoritele manööverdamisruumi. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Laadimine toimub lahtise taeva all, kuid kinniste koppadega. Lao otstes on neli ust, turvas veetakse traktoritega välja ja sealt kohe laeva, ilma et turbatolm lenduks. Pealegi saab tormituultega laadimise peatada. Laadimiskoppa võimsus on 4,0 m3.
Kõik saneerimistööd on läbiviidud 1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas, mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette. Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit. Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid. Laeva (Utsali) polügon oli Jõgeva ja Tartu piirkonda moodustatud sõjaväe kasutuses olev maa-ala. Utsali külaelanikud sunniti kodudest lahkuma. 1954. aastal hakkasid polügonil lennuvägede väljaõpped. Pommitajatest tulistati pardakahuritega ning heideti erineva tugevusega pomme. Väiksemaid auke tekitanud pardakahurid, tekitasid pinnasesse umbes poole meetri suurusi lehtreid
Hinda aluseks on kohapealsed vaatlused, fotod ja täidetud tehnosüsteemide olukorra ankeet. 10.1 Ventilatsioon Puitkorterelamute ventilatsioon oli algse ehitusprojekti kohaselt planeeritud väljatõmbena kas otse korstnasse või läbi küttekolde korstnasse. Elamiseks üüritavad ruumid pidid olema kuivad, tarviliselt akna kaudu valgustatud, korraliku küttesisseseadega ja õhu- puhastusega, vähemalt akna kaudu. Elamiseks üüritavate ruumide õhuruumi pidi olema vähemalt 25 kantmeetrit ja iga elaniku kohta pidi olema vähemalt 15 kantmeetrit õhuruumi (RT 89/901925). Uuritud korteritest kolmandikul (36%) oli loomulik ventilatsioon ning 26% korteritest on lisaks loomulikule ventilatsioonile kasutusel ka mehaaniline köögikubu. Veerandil vastanutest (23%) on mehaaniline väljatõmme ilma värskeõhuklappideta. Loomuliku ventilatsiooni korral toimub välisõhu juurdepääs kontrollimatult läbi hoonepiirete
annaabi.ee 
