Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa aga unustada Händelit, kes nagu eelpool mainitud, ei kirjutanud suurt vaimulikku muusikat. Algselt kirjutas ta oopereid, kuid nendega ei läinud kuigi hästi. Üks tuntuimaid Händeli oopereid on ,,Rinaldo". Rajati isegi ooperiteater, kuid sellele vaatamata hakkas ooperi populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja prantsuse teoste noodid. Siis sündis tema enamik oreliteoseid. Ta lahkus seal solvununa kuna ei saanud tahetud tööd ja enne seda ka arestiti. 5. Mis juhtus aastatel 1717-1723 ? 5. Ta elas Köthenis, töötas vürst Leopoldi õukonnakapelli meistrina. Seal valmisid ta kammermuusika, klavessiini, kantaatidest ja instrumentaal teosed. Hiljem ta lahkus Köthenist, kuna ta ei saanud piisavalt kirikumuusikat ja orelit mängida. 6. Milline oli tema pereelu ? 6. Kaks naist olnud, teine oli kuulus sopranilaulja. Kokku on tal 20 last ja mitmest pojast said kuulsad heliloojad. 7. Mis juhtus tema viimastel eluaastatel ? 7. Kuni surmani töötas ta Leipzigi linnas muusikadirektorina. Vastutas 4 kiriku eest, kooliõpilaste haritude eestja koori eest. pidi iga nädal uue kantaadi valmis kirjutama
Bachi loominguline areng oli erakordselt intensiivne ja kiire. Juba Weimari perioodil saavutas ta kõrge meisterlikkuse heliloojana ja interpreedina, kes hämmastas oma virtuoosse improviseerimiskunstiga orelil. Ta sai nüüd juba üksikesinemisi ja kutseid uute orelite proovimiseks. 1713. Aastal käis Bach Halles, kus talle usaldati uue oreli proovimine. 1714. Aastal kanti ette autori osavõtul üks tema kantaatidest Leipzigis. Niiviisi tekkisid ja tugevnesid Bachi sidemed kodumaa kaasaegse muusikaeluga. Bachi elu Weimaris hertsog Willhelm Ernsti teenistuses oli samuti vähe rõõmu pakkuv. Kuid Bachi materiaalne olukord siin mõningal määral paranes, kuid külma mõistmatuse ja solvava hoolimatuse raske õhkkond tihenes iga aastaga üha enam ja enam. Bachi püsimatuse tõttu oli tal väga raske leida teenistuskohta, mis oleks kindlustanud rahuliku eksisteerimise ja vajalikud
annaabi.ee 
