1.5 Elu lõpuaastad 62-aastasena võeti JSB Muusikateaduste Seltsi liikmeks. Oma elu lõpuaastail külastas JSB Frederick II õukonda Potsdamis. Kuningas esitas Bachile muusikalise väljakutse ja innustas teda kirjutama fuugat. JSB vormis kuninga pakutud teema 6-osaliseks teoseks, mis koosneb fuugadest, triost ja kaanonitest. Oma elu lõpuaastal vormistas JSB varem loodud B-minoorist täieulatusliku missa. Missa uute osade muusika baseerus osaliselt tema varasematel kantaatidel, osaliselt oli tegu aga uue loominguga. Missa B-minoorist sai üks JSB olulisemaid teoseid. 5 1.6 Surm JSB suri 28. Juulil 1750. aastal. Surma põhjusena on selleaegses ajalehes mainitud ebaõnnestunud silmaoperatsioonist tekkinud tüsistusi. Ajaloolased toovad surma põhjustena veel kopsupõletiku tüsistusena tekkinud infarkti, aga ka suhkruhaigust. JSB põrmu on mitmeid kordi ümber maetud. Praegu asuvad JSB säilmed Leipzigi St
Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891.
Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. 1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna
annaabi.ee 
