liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas.
rifampiini ja/või tsiprofloksatsiini). Dissemineeritud infektsioone, infektsioone immuunkompromiteeritutel soovitatakse ravida i/v antibiootikumide kombinatsiooniga: vanko, imipeneem, aminoglükosiidid, tsiprofloksatsiin, rifampiin ja/või erütromütsiin. Penitsilliine ja tsefalosporiine kasutada ei tasuks. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycobacterium (tuberculosis, avium/intracellulare, kansasii) Üldist. Mitteliikuvad spoore mittemoodustavad aeroobsed pulgad, mis aeg-ajalt moodustavad hargnevaid filamente (aga nende terviklikkus häirub kergesti). Rakusein on lipiididerohke, pind hüdrofoobne (resistentsus desinfektantidele, värvainetele). Happekindlad (happeliste värvainetega ravi ei saa). Paljunevad aeglaselt – pooldumine 12-24 tunni tagant, isolatsioon võib vajada isegi kuni 3-8 nädalat. M. lepraet pole senini suudetud kunstlikul söötmel kasvatada. On identifitseeritud pea
Grami meetodil need tänu sellele ei värvu, traditsiooniliselt kasutusel Ziehl-Neelseni meetod ning fluorestseeruv värv auramiin. Olulisemad patogeenid on tuberkuloosi tekitajad • Mycobacterium tuberculosis mis kuuluvad nn. M. tuberculosis kompleksi • M. bovis • M. africanum Leepra ehk pidalitõve põhjustaja • M. leprae Potentsiaalselt patogeenseid mükobaktereid • M. avium kompleks (MAC) • M. xenopi • M. kansasii • M. malmoense Potentsiaalselt patogeensed mükobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis, basseinides, akvaariumides jne.), võivad põhjustada mükobakterioosi eriti immuunpuudulikkusega inimestel.Viimasel ajal on kogu maailmas tõusuteel MAC’i esinemissagedus, põhjustades süsteemseid infektsioone eeskätt AIDS-ihaigetel. Enamik mükobakterite liike on kultiveeritavad