See on eesti kunsti esimene monumentaalmaal. Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. ,,Lorelei needmine munkade poolt" Itaalia maastik Kasutatud kirjandus:
III. Kunstniku ühe töö kirjeldus Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. "Truu valvur" on minu lemmik Köleri maal, kuna sellel
samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust 12 valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. Kokkuvõte