Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse
perekonna, oma harjumuste, eelarvamiste vöi traditsioonidega. Kõigi usundite aluseks on usk ühte ja samasse Jumalasse. Usk ja teadus peavad käima käsikäes. Inimesed peavad kõrvaldama kõik inimkonda hajutavad eelarvamused. Inimesed peavad töötama selleks, et kõrvaldada äärmist vaesust ja äärmist jõukust, kuid alalhoidma need vahed, mis inimese loov võime ja kannustav edasipüüdmine on sünnitanud. Meeste ja naiste võimalused, õigused ja eelised peavad olema ühtlased. Kõik lapsed peavad saama põhikoolituse, kuhu kuulub mingi kasuliku elukutse, käsitöö vöi ameti õppimine. Kõik rahvad peavad koos vailima rahvusvahelise keele, mida kasutatakse oma emakeele kõrval; abikeel kõrvaldab valestimõistmised ja eelarvamused. Rahu tuleb kindlustada maailma kohtuorganisatsiooni ja kooskõlalise usundi kaudu.
kogemusmaailma puudutavat, rahulikku teavet. Laulud, sõnamängud ja pildiraamatud toetavad lapse kõne arengut. Täiskasvanu on lapse keele rikastaja laiendades keelt täislausete või lausekonstruktsioonidega. Kui laps ütleb aua, vastab hooldaja jah, seal kõnnib suur koer. Küsimuste moodustamiseks julgustatakse last ennast väljendama ja väljendatakse rahulolu tema kõne suhtes. 106 Kannustav, julgustav ja kiitust jagav keskkond toetab lapse kõne arengut. Karm, nõudlik ja lapse kõnet parandav keskkond kustutab soovi kõneleda. Väikelapse kõnes on veel palju puudusi, näiteks häälikute valitsemises. Silbid vahetavad asukohti ja laps mõtleb ise sõnu välja. Ta võib ka “kokutada” kuna tal ei ole veel võimet oma mõtteid selgelt väljendada
annaabi.ee 
