Rüütlid on elukutselised ratsasõdalased,kes läbisid rüütlilöömise rituuali.Rüütliks sai siis,kui inimene sai täiskasvanuks.Rüütliseisuse sai rüütlikslöömise kaudu.Rüütlikslöömise tseremooniasse kuulusid: kümblus,relvavalve,kingitused ja nendele kes olid kutsutud tseremooniat vaatama rikkalik öhtusöök. Enamik lihtrahvast ei saanud endale sellist väljaminekut lubada.Sellepärast jäigi palju poisse kannupoisteks või junkruteks.Algul ei olnud mitte kõik rüütlid aadlikud.sõjameestest oli suur puudus ja siis sai ka lihtinimene rüütliks saada.Hiljem aga oli suur tähtsus sellel,kust aadli -või rüütliperekonnast sa pärit oled.Neil on iseloomulik relvastus.Relvastusse kuuluvad:mõõk,turvis,kilp ,piik ja raudrüü.Ajajooksul tugevtati ja muudeti varustust.Moraal ja eluviis erines neil teistest.Neil oli oma moraal ,mida pidid kõik rüütlid järgima
Feood – Lään, mille isand vasallile kasutada andis. See koosnes enamasti maavaldusest koos talupoegadega, kes vasallile andamit maksid. Lääneks võis olla ka amet või mõni muu tuluallikas. 7. Rüütlid olid sõjaväe aluseks Karolingide ajal. Rüütlid vajasid kallist varustust ja võimalusi oma oskuste treenimiseks, tänu sellele loodi tugev sõjavägi. Väljaõpe algas juba poisikesena, teismelisena saadi kannupoisteks ning umbes 20 aastasena rüütliks. Rüütlikultuuris olid tähtsal kohal veel truudus, vaprus, au, head kombed, hea söök, vein ja meelelahutus. 8. Gild – Ühingud, millesse kaupmehed kogunesid. Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada
Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks.
jooksul sõitma Taani tema palge ette, võtmaks uuesti vastu oma lääni, siis Christoffer II pikendas julgeolekukaalutlustel seda tähtaega kolme aastani. Sel perioodil hoogustus ka uute mõisate rajamine Eestimaal. Eelkõige hoogustus see Harjumaal, kus loeti enne Jüriöö ülestõusu olevat 21 mõisa. Vasallide suuremad õigused tõid kaasa ka kogu Harju-Viru vasalkonna osatähtsuse kasvu. (ibid, lk 16) Harju-Viru vasallid jagunesid rüütliteks ja kannupoisteks. Rüütel oli täieõiguslik läänimees, kellele kuulus lääni rajatud mõis. Enne rüütliks saamist pidi vasalli poeg mõnda aega teenima kannupoisina teist rüütlit. Täisealiseks saanud kannupoiss löödi rüütliks siis, kui temast pidi saama lääniõiguse pärija. Nii siis ainult vanem poeg. Pärimisõiguseta kannupoiss jäi pärimisõiguseta elu lõpuni, kusjuures ta ei kaotanud teiste vasallide seas seisuslikku võrdsust.
annaabi.ee 
