Venemaa vallutamiseks vahelt. Nendes kahes kooseisus vaatama sõja peale kainelt mõlemal poolel võitlevate eestlaste pilkude läbi rinde joontel 26.07.1944 Sinimägedel, 17.09.1944 Avinurmel ja 19.11.1944 Sõrve sääre tippus. Kõige ägedam koht kogu filmis oli Avinurmel kus võistlus käigus tunti vastase mõlemal poolel ära kui oma rahvuskaaslane, laskmine peatati ja kohkunud Nazi Saksamaa sõdurid jalutasid oma varjunditest minema ilma, et punaarmee eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi
Laura ütleb, et ta parem pitsa telliks. Kõht on väga tühi. Laura uurib, et kus nuga on. Osvald ütleb ,et viskas silma alt ära, jõkke. Võtab mobiili ning otsib ka numbri. Laura ja Osvald võtavad mõlemad seene-singiga. Roland kanaliha ja paprikaga. Levi ei ole. Osvald lohistab laua õigesse kohta ja Roland ronib laua peale. Vastatakse. Tellib ära. Lubab 1000 krooni jootraha. Annab toru Osvaldile, kes annab neile teejuhised. Laura uurib, et kes oli see kõva mees, kes talle noa kannikasse torkas. Roland. Aga kogemata! Vähemalt keegi näe seda, vähemasti enam mitte Roland. Laura peab Osvaldit oma elupäästjaks. Suudleb teda põsele. Osvald peab end Rolandi elupäästjaks ka, et ta teda ära ei tapnud. Osvald tuletab Rolandile nende diili meelde. Roland karjub, et ta ei tahagi tema raha. Tekitab skandaali. Laura räägib, et tahab rikas olla. Rolandil pole raha päritoli ikka veel teada. Laura räägib, et mees sai selle kala käest. Naine usub seda
Võttis päris LAURA: Väga hea. Rohkem suurepäraseid higiseks. Toovad ära. tapariistu ei ole? 19 20 LAURA: Öelge nüüd, kes see nii kõva mees OSVALD: Aga mul käis selline mõte peast oli ... läbi küll. ROLAND ja OSVALD: Mina! ROLAND: Mõte veel ei tapa. LAURA: ... kes mulle noa kannikasse OSVALD: Oi, kuidas veel tapab. Sa ei tea torkas? paljusid asju. Meie Lauraga teame. ROLAND ja OSVALD: Tema. ROLAND: Teie Lauraga! Küll nüüd lajatas. OSVALD: Mina ei torganud. Nuga oli tema OSVALD: Sa, Roland, oled midagi käes. unustanud. ROLAND: Nuga oli Laura käes. ROLAND: Ma ei taha su kahtlast raha.
Halloo. Tervist. Väga hästi kostab. Ma räägin mobiili pealt... See on niimoodi, et hakkate linnast sõitma läänemaanteed välja ja peale neljandat silda, mis tuleb, keerate saja meetri pärast tupiku märgi alt sisse vasakule. Teate tupiku märki? Me jääme siis ootama. Täname juba ette. Olge ettevaatlikud, teed on libedad. Head aega... Uuh. Võttis päris higiseks. Toovad ära. LAURA: Öelge nüüd, kes see nii kõva mees oli... ROLAND & : Mina! OSVALD LAURA: ...kes mulle noa kannikasse torkas? ROLAND & : Tema. OSVALD OSVALD: Mina ei torganud. Nuga oli tema käes. ROLAND: Nuga oli Laura käes. LAURA: Ise torkasin või?! OSVALD: Ei, tema kiskus minu käest noa ära ja hakkas lööma, mina sain käe vahele. Näe, vaata. LAURA: Ma ei ole kuulnud, et tagumik oleks kõige kindlam koht hinge väljalaskmiseks. ROLAND: See juhtus kogemata. Anna andeks. LAURA: Kogemata sa ei tapnud mind ära. Annan andeks. Nüüd on eluks ajaks arm peal. ROLAND: Kes seda näeb!
annaabi.ee 
