" Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: ,,Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade kõrval neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. [--] tõtt-öelda me kannatasime kahekordselt: esiteks omaenda kannatuste pärast ja teiseks nende kannatuste pärast, mida me eemalviibijaile pojale, abikaasale või armsamale omistasime." Keskendutakse ka Ramberti põgenemisplaanile, kes tahab meeleheitlikult pääseda oma naise juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning
" Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: ,,Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade kõrval neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. [--] tõtt-öelda me kannatasime kahekordselt: esiteks omaenda kannatuste pärast ja teiseks nende kannatuste pärast, mida me eemalviibijaile pojale, abikaasale või armsamale omistasime." Keskendutakse ka Ramberti põgenemisplaanile, kes tahab meeleheitlikult pääseda oma naise juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette
Kuid selline kriisiolukord, hirm ja teadmatus võib muuta inimesi tundmatuseni: „Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade kõrval neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. Tõtt-öelda me kannatasime kahekordselt: esiteks omaenda kannatuste pärast ja teiseks nende kannatuste pärast, mida me eemalviibijaile – pojale, abikaasale või armsamale – omistasime.” Alates sellest hetkest, kui linnapiirid suleti, elasid inimesed täielikus eraldatuses, nad olid isoleeritud muust maailmast. Olukord muutus aina süngemaks – haiglad olid täiesti täis, tuli otsida uued ruumid haigetele, surnud heideti kraavi, tekkis eraldi ajaleht katku jaoks, loodi
.. „ No kas põle lugu! Sdasi ära minna ja jätta vaesed lapsukesednõnnaviisi hädasse!“ ütles missis Brill natuke aega hiljemtuppa tõtates ja hakkas lastega askeldama. „Kivist süda oli küll sel tüdrukul, ei mingit kahtlust,või mu nimi pole Clara Brill.Alati ka niikangeste omaette – isegi mitte pitstaskurätikest või kübaranõelakest ei jätta enesest mälestuseks.Tõuse maast üles, noorhärra Michael!“jätkas missis Brill raskeld hingeldades. „Kuidas me üleültse kannatasime teda nõnna kaua ma ei tea – kõigi tema tujude ja pirtsutamistega.Kui palju nööpe, miss Jane!Seisa nüüd oleti vakka, noorhärra Michael, las ma võtan su riidest lahti. Ja ilu polnud tal kah midagi, päris lihtlabane nägi teine välja. Kõige seda arvesse võttes ma ei tea, kas meil pole nüüd lõppude lõpuks parem. Miss Jane, kus su öösärk ... Noh,mis see’s sinu padja all siin on?“ Missis Brill oli välja võtnud ühe väikese mügariku pakikese. „Mis see on
.. ,, No kas põle lugu! Sdasi ära minna ja jätta vaesed lapsukesednõnnaviisi hädasse!" ütles missis Brill natuke aega hiljemtuppa tõtates ja hakkas lastega askeldama. ,,Kivist süda oli küll sel tüdrukul, ei mingit kahtlust,või mu nimi pole Clara Brill.Alati ka niikangeste omaette isegi mitte pitstaskurätikest või kübaranõelakest ei jätta enesest mälestuseks.Tõuse maast üles, noorhärra Michael!"jätkas missis Brill raskeld hingeldades. ,,Kuidas me üleültse kannatasime teda nõnna kaua ma ei tea kõigi tema tujude ja pirtsutamistega.Kui palju nööpe, miss Jane!Seisa nüüd oleti vakka, noorhärra Michael, las ma võtan su riidest lahti. Ja ilu polnud tal kah midagi, päris lihtlabane nägi teine välja. Kõige seda arvesse võttes ma ei tea, kas meil pole nüüd lõppude lõpuks parem. Miss Jane, kus su öösärk ... Noh,mis see's sinu padja all siin on?" Missis Brill oli välja võtnud ühe väikese mügariku pakikese. ,,Mis see on
annaabi.ee 
