psühholoogiaekspertiis, et selgitada välja puude tegelik mõju. Emotsionaalsete seisundite ekspertiis on oluline sellepärast, et kriminaalse käitumise õiguslik kvalifitseerimine, samuti õiguslike tagajärgede saabumine ja protsessuaalsete otsuste langetamine on seotud isiku psühhofüsioloogilise seisundiga kuriteo toimepanemise ajal. Varasemalt kehtinud EVKrK §103 "tahtlik tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine. Kehtiv kriminaalseadus ei räägi kusagil afektist, vaid kasutab õiguslikku määratlust "äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund", millele psühholoogias vastab termin "füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine
Määratletud hüpotees (määratud on täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 115. Provotseeritud tapmine Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, –karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal-
EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et ÕKV-i rakendamise tulemusel tehtaks otsus kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis. See on eriti aktuaalne kohtuasjades, mille esemeks on põhjendamatult kaua kestev kohtumenetlus. 4. Mille poolest erineb esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus kannatanupoolsest kahju ärahoidmise kohustusest? Liis Kannatanupoolne kahju ärahoidmise kohustus kujutab endast kannatanu aktiivset tegutsemist, et mitte lasta endale õigusvastaselt kahju tekitada. Esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus hõlmab nõudeid, mille eesmärgiks on ära hoida kahju, kahju kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb esmaste ÕKV-te kasutamise põhimõte, mille kohaselt võib kahju hüvitamine olla välistatud, kui kannatanu on jätnud
edastamata jätval inimesel peab olema kohustus infot edasi anda. Eksida saab ainult inimene ning mitte masin. Karistusõigus II.osa - kannatanu poolne vara käsutus - Pettusliku tegevuse ja eksimusse sattumise resulataat oleks see et kannatanu annab vara üle. Peab andma eksimuse mõjul vabatahtlikult vara üle ehk keegi ei sunni seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara väheneb ja kellegi teise oma kasvab - tagajärg: varalise kasu saamine süüdistatava poolt ja varalise kahju saamine kannatanu poolt. Kelmus on materiaalne delikt mis tähendab seda et koosseisu lõpuleviimine eeldab et on saabunud koosseisupärane tagajärg, milleks üheltpoolt on
annaabi.ee 
