Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime,peavalu, probleemid suhtlemisel perekonnaliikmetega ning teiste inimestega jne. Stressikoormuse tagajärjel võivad hakata kimbutama mitmesugused haigused või vaevused, näiteks nagu kõrge vererõhk, südamehaigused, psühholoogilised haigused. Pideva stressikoormuse all kannatamisega võib inimene langeda ka depressiooni. Stressi äratundmine võib olla kerge. Inimene, kes on stressis ,võib olla endasse tõmbunud ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress võib olla põhjustatud sellest, et ei saada õppimisega hakkama, või sellest kui kaasõpilased last kiusavad ja mõnitavad
köidab tema ennast isesepistatud ahelaisse." Helen Gahagan Douglas ,,Sa pead vaatama nii inimeste sisse kui ka nende poole." Lord Chesterfield ,,Inimese silmad on tema olemus, kuid see näitab seda, kes temast saab." John Galsworthy ,,Iseloom ei saa kasvatada rahus ja vaikuses. Ainult katsetamise ja kannatamisega omandatud kogemused tugevdavad hinge, inspireerivad auahnust ja aitavad edu saavuatada." Helen Keller ,,Iseloomu neli nurgakivi, millele selle rahvuse struktuur on rajatud, on pealehakkamine, kujutlusvõime, isikupära ja iseseisvus." Edward Rickenbacker 1
mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. 4. noorus (15a+). Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis
peavad valud väga suured olema, et nuttu välja kiskuda. Olgu lapsel nii valus kui tahes, ta nutab harva, teades et on üksi ja kuulajaid ei ole. Haavamise puhul tunneme valu vähem haavast, kui hirmust selle vaatamisel. Kui laps näeb, et ma kohe juurde ei jookse, näeb ta minu külma verd, siis arvab ka tema seda omavat ja arvab valu paranenuks, kui ta seda enam ei tunne. Seesuguste kogemustega areneb lapses juba varakult julgus ja kartmatus, kergemate valude kannatamisega õpib ta kannatama ka suuremaid valusid. Kannatamine on esimene asi, mida Émile peab tundma õppima ja mida ta kõige rohkem vajab. Niipea kui ta kõndima õpib, toetame teda ainult kivisel pinnal, et teda võimalikult kiiresti sealt ära viia. Iga päev viibib ta väljas murul mängides. Seal võib ta vabalt joosta ja hullata, seal võib ta kukkuda- seeläbi õpib ta jälle üles tõusma. Ta saab nii mõnegi muhu, on aga sellele vaatamata alati rõõmus. Ta peab
annaabi.ee 
