Pindluu on tugevast taandarenenud. Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku. 52. Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest. 53. Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu 54. Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud. 55. Kannaluuse distaalne rida. Maksimaalselt neli luud, viies on ajapikku hääbunud. Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal
M. PLANTARIS · ALGAB o Femur'i linea supercondylaris lateralis'elt o Condylus lateralis'elt · KINNITUB o Calcaneus'e tagumisele pinnale SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA SÜVA LIHASED M. POPLITEUS · ALGAB o Femur'i condylus lateralis'ele · KINNITUB o Tibia tagumisele pinnale M. TIBIALIS POSTERIOR · ALGAB o Tibia ja fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. metatarsaalluu ja kõikide kannaluude planetaarsele pinnale M. FLEXOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Tibia tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. varba phalanx distalis'te M. FLEXOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'ele JALA LIHASED M. EXTENSOR DIGITORUM BREVIS · ALGAB o Calcaneus dorsaalselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. varba m. extensor digitorum longus'e
lateralis pind fleksioon M. tibialis tibia ja fibula 2.-4. -jala plantaar- -TC tibialis posterior tagumine pind metatarsaalluu fleksioon -ST (TOM) ja kõikide -jala inversioon kannaluude (v.a talus) plantaarsele pinnale M. flexor tibia tagumine 2.-5. varba -2.-5. varba fleksioon -MTP ja IP tibialis digitorum pind phalanx distalis -jala plantaar- -TC longus fleksioon -ST (DICK) -jala inversioon M
annaabi.ee 
