Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud, siis muututi julgemaks. Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose "Scorched" (Põletatud) vastu, mis osutus küllalt mitmetahuliseks kompositsiooniks. Algus oli väga värviküllane ja intensiivne, mis rõhus peamiselt lööpillidele ning bassidele, järgnevalt liitusid puhkpillid, mis tekitas sellise "liigestest lahti kangutatud" rütmi, mis manas esile ettekujutuse dzunglielust- kõikjal lärmakas elu. Klaveripartii toetas esimese osa struktureerimist ning andis kärmetele läbisegi "ruumi paisatud" passaazidele uuenduslikke varjundeid. "Scorched" lahvatas heleda leegiga põlema. Dirigent Olari Elts, kes oli selle kõige looja ja juhtija, ammutas toimunust inspiratsiooni ja nagu näha, siis nautis oma tegevust ilmekalt: tema stiil pakkus visuaalseid elamusi ja meenutas väheke Pink Floyd`i
Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud. · F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-3 254-332 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-4 333-418 km/h Laastavad purustused: hea konstruktsiooniga
ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid. Ka Prillupit häiris Marit tavapäratus, tema trots, nn sõnakuulmatus. Nii leidis mees, et isegi puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa. Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem talituste kõrval mängida lastega kurni. Töösse suhtus Mari kergelt, tegi, kui vaja, kuid võis ka keset päeva pikutada või magada, mis kindlasti ühele tõsisele pereemale polnud kohane. Prillup hakkas Maris naist nägema pärast Mari Kremeri juures käimist, kui ta ise oma nõusolekust teatas
annaabi.ee 
