Valmikutel tiivad puuduvad, esinevad mõnede liikide vastsetel. 170. Meritähtede keha jaguneb: tsentraalkettaks ja kiirteks 171. Miks paigutatakse okasnahksed bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, kui nad on tegelikult radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline 172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal
kus hobusel tekib arusaam, et tema on juht ja ratsanik on kari. Või kui see on tekitatud, siis ei maksa imestada, miks hobune ei allu treeningule. Kurjus. · Sageli seotud kohaga - üritab rünnata, kui minna ära tooma koplist või viia välja boksist. Võib olla ka seotud isiku või situatsiooniga -- ei armasta seppa või loomaarsti. Kui on välja kujunenud, siis lootused paranemisele kasinad. · Kindlasti tuleks arvestada tõuaretuses. Künahaukamine. · Hobune kangutab hammastega küna või boksilauda ja neelab selle käigus õhku. Osa hobuseid õpib õhku neelama ka ilma künaserva kangutamata. · Liigne õhk tekitab soolestikus sageli koolikuid. Lõikehambad saavad kahjustatud. · Sageli hakkavad teised hobused tallis matkima. Karutammumine. · Hobune kõigutab ennast esinesteljalgadel ühelt poolt teisele poole, tekitades rahulolutunde läbi tasakaalukeskuse.... Deformeeruvad kabjad, sageli hobune kõhnub, kuna "unustab söömata
kui aheldust üldse poleks? Füüsiline lähedus a. mida väiksem on markerite (lookuste) omavaheline kaugus, seda väiksem on rekombinatsiooni tõenäosus nende vahel. Valik b. Kui mingid kombinatsioonid on eelistatud. Aeg c. Kui aega on kulunud liiga vähe. Juhuslik geneetiline triiv. d. Triiv võib juhuslikult muuta mingi haplotüübi sagedust ja suurendada seeläbi aheldatuse tasakaalutust. Mida tasakaalule lähemal on populatsioon, seda suurem on tõenäosus, et triiv teda sealt eemale kangutab. Mittejuhuslik ristumine e. Kui näiteks A1 kandjad eelistavad B1 kandjaid B2 kandjatele. 3. Kuidas erinevad LD mõõdikud D ja D'? Mida teeb rekombinatsioon D-ga? Miks on D' leidnud laialdasemat kasutust võrreldes D-ga? D sõltub konkreetsetest alleelisagedustest, see on parameeter, näitab aheldatuse tasakaalutust. Näitab sõltumatust. Näitab kõrvalekallet sellest eeldusest et haplotüüpide sagedused tekivad alleelisageduste juhuslikul korrutamisel
annaabi.ee 
