leida kehakinnitust ja öömaja.Kogu Eesti kõrtside arvuks on hinnatud 18-nda ja 19-nda saj-i vahetusel ligi 2000.Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina toodangust ja enamik õlletoodangust.Väga olulisel määral sõltub läbimüük kõrtsi asukohast.Kui tööstuses mõõdeti õlu ja viina pangega,siis kõrtsis oli põhimõõduks toop ja see mahutas 1,3 l .Viina müüdi portlitega.Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena.1760-ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad määrused,et piirata veskite ehitust. Reisikirjeldused
soojusvahetusaparatuure (deflegmaatorid, jahutid, kuumutajad), mõõterristu jne. Põhiseadmeks on rektifitseerimiskolonn. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. Keerulise ja mitmekordse destillerimise tulemusena saavutatakse lenduvate koostisosade osakaalu suurenemine aurus. Toorpiiritus sisaldab mitmeid lisandeid, millel on erinev keemistemperatuur. Eetrid ja aldehüüdid on madalama keemistemperatuuriga kui piiritus, kõrgemad alkoholid ja osad estrid kõrgema temperatuuriga. Rektifitseeritud piirituse saamine toorpiiritusest toimub rektifikatsioonikolonnides. Iga kolonn omab oma temperatuurireziimi ja
Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal.
annaabi.ee 
