· Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong) o Viisikraamat (Wuijing), mis koosneb tekstidest, mida Konfutsius
tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu unimversumit. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma.
Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha-
roselllasi.» 496 «Kas te küsisite nende kolme musketäri nime?» «Jah, Monseigneur.» «Kes nad on?» «Härrad Athos, Porthos ja Aramis.» «Ikka need kolm vaprat!» pomises kardinal. «Ja kes oli kaardiväelane?» «Härra d'Artagnan.» «Ikka see kummaline nooruk. Pean saavutama, et need neli meest kuuluksid mulle.» Samal õhtul rääkis kardinal härra de Treville'ile hommikusest kangelasteost, mis oli kogu laagri kõneaineks. Härra de Treville, kes oli seiklusest kuulnud otse selle kangelastelt, jutustas sellest Tema Eminentsile üksikasjaliselt, unustamata mainida episoodi salvrätikuga. «Tore, härra de Treville, palun teid, tooge see salvrätik minule. Lasen sellele brodeerida kolm kuldset liiliat ja annan ta teile väeosa lipuks.» «Monseigneur, see oleks ebaõiglane kaardiväelaste suhtes: härra d'Artagnan ei kuulu minu inimeste hulka, vaid on härra des Essarts'i mehi,» lausus de Treville. «Olgu, võtke siis ka härra d'Artagnan,» ütles kardinal
annaabi.ee 
