Peale seda päästis ta tütarlapse võllast ning kaitses teda iga hinna eest. Seetõttu võib teda pidada Esmeralda kangelaseks. Nagu ma juba mainisin, oli ainus üdini positiivne tegelane Esmeralda. Ta oli ilus nii seest kui väljast, helde, kuid tema kahjuks ka naiivne. Ta mõjutas kõigi tegelaste elusid olulisel määral. Ta näitas Quasimodole, et maailmas on ilu ja headust, et kõik inimesed ei ole vaenulikud. Seda peangi ma tema kõige kangelaslikumaks teoks- olla kaastundlik ja mõistev ka selle vastu, kes tekitab hirmu ning hoolimata teiste inimeste arvamusest. Kuid see pole kõik. Gudule, Esmeralda ema, oli öelnud, et kasvõi üks minut oma tütrega muudaks ta kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Teose lõpus ta selle minuti sai, ning ma loodan, et ta oli tõesti õnnelik sellel hetkel, vaatamata sellele, et õnnehetk oli lühike. Kahjuks oli teoses ka inimesi, kes tema pärast muutusid
käituski narrilt rüütliromaanide pärast, mida ta lugenud oli. Mõlemad raamatud kujutavad erinevat liiki kangelaslikust – kas siis kättemaks või daamikultus. Minu arvates mõlemad tegelased näitavad küll välja oma kangelaslikkust mingil määral, kuid nad pole mingid kangelased. Võib olla on asi selles, et ühe raamatu olen läbi lugenud ja teise mitte ja seetõttu pole väga don Quijotest aru saanud, kuid võiksin öelda, et Hamlet jääb mu jaoks kangelaslikumaks kui don Quijote. Põhjenduseks tooksin selle, et Hamlet reaalselt võitles iseendaga ja tegelikult ka kõigi teistega. Ta alguses poleks elu sees uskunud, et inimesed on valelikud, sest ise oli ta aus ja väärikas. Ta oli piisavalt tark, et aru saada, et inimesi ei saa usaldada, sest kõigil oli mingi eesmärk, mida nad ühel või teisel viisil saavutada tahavad. Mees jättis suhtlemise katki oma silmarõõmuga, sest isegi tema tahtis Hamletit oma isale reeta
valgel ratsul, hoides kõrgel prantslaste võitluslippu. Tänu Jeanne´i vaprusele ja mehisusele ning kaaslaste innustamisele õnnestuski lahing võita ning inglased Loire´i orust välja ajada. Tunnistajate ja osavõtnute hilisemate kinnituste kohaselt oli Orleans´i all peetud lahing väga kangelaslik ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Sellele vaatamata prantsuse sõjavägi sai ülekaaluka võidu. Praegusaja ajaloolased peavad seda lahingut sõjaajaloo üheks kangelaslikumaks üldse. Juulis 1429 võitis Prantsuse armee tema juhtimisel ka lahingu Reims´i all. Nii suutis noor neiu kuningale tõestada, et ta ongi Prantsusmaa kaitseingel. See andis võimaluse kroonida troonipärija Charles 17.07.1429 Reims´is kuningaks Charles VII. Jeanne oli kutsutud isegi kroonimispidustustele. Tema suurim nägemus oli täitunud. Jeanne pidas oma ülimaks ülesandeks kihutada inglased välja kogu Prantsusmaalt, kuigi isegi kuningas oli selle vastu igasuguse huvi kaotanud.
Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Jaan Krossi raamat "Kallid kaasteelised" Tähtsus kirjanduses Jaan Kross kehastas Eesti jaoks viimast nn suurt kirjanikku -- 19. ja 20. sajandi laadis rahvuskirjanikku, kirjandushiidu. Kui küsitakse "ütle üks eesti kirjanik", siis selleks on ikka olnud Kross. Jaan Kross on olnud geniaalne jutustaja ja see on kadestusväärne anne. Ta kirjutas eesti rahva lugu justkui suuremaks, kangelaslikumaks ning lõi oma loomingus sümboolseid ja meeldejäävaid kujusid. Tähtsus kirjanduses Jaan Kross on suutnud edasi anda ühe põlvkonna elutunnetust -- ta on kirjutanud väga pikalt, monumentaalses mahus. Nüüdseks on aga kirjanduse roll muutunud, ühiskond on muutunud -- see on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalsete kirjandusteoste abil edasi anda -- nagu seda tegi Kross , justkui polegi enam.
annaabi.ee 
