peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljendatud naisele omases keeles, mille vene luules loob just Ahmatova. Ahmatova luulekeele uudsust märkas ka tolle aja vene luule suurim autoriteet Aleksandr Blok. Ta ütles noorele poeedile: "Tuleb kirjutada nagu jumala ees seistes, teie aga kirjutate nagu mehe palge ees seistes." Blok oli Ajmatova eeskuju ja seepärast tegi niisugune hinnang haiget, ent ta jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova lõi poeetilise müüdi kangelannast, kelle elu on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse pärast, kes unistab erakuelest kloostris, üksindusest, surmast. Lugejale on nii ahvatlev tõmmata paralleele kirjaniku loomingu ja tema eluseikade vahele, otsida prototüüpe, äratuntavaid kohti ja sündmusi. Ahmatova puhul oleks selline käsitlusviis lihtsustatud, tema kangelanna saatust ei tohiks samastada Ahmatova enda saatusega. Julm ja
" "Me oleme inimesed, kellest ajalehtedes ei kirjutatud. Me elasime tühikutes ja valgetel aladel, mis paiknesid lehekülgede äärtes. See andis meile rohkem vabadust." ,,Ta on nagu lipp mäejalamil, mis viitab veel tegemata asjadele: meid saab veel päästa!" 8.Teised teosest: Jüri Kallas: [...]Tegemist on suht tavalise düstoopiaga, millele pisukest omapära annavad veidi nihestatud rõhuasetused. USA on tõotatud maa, kuhu iga vähegi mõtlev isik "ära karata" püüab. Ka romaani kangelannast sai ebalojaalne kodanik just säherduse ebaõnnestunud piiriületuskatse käigus. Ka on autor pannud üsna palju rõhku sihukesele spetsiifilisele ja eelkõige "naistekale" omasele halearmsale ning "emasele" kirjutamislaadile. Ka armulugu pole välditud. Nelja saabki see romaan eelkõige oma vähese ulmelisuse (ajuti oli tunne, et loed olukirjeldust NLiidu elust) ja üsna triviaalsete lahenduste tõttu. Kolmest päästab vaid autori tugev üldliteratuurne tase.
Assüürlaste laagrist välja lipsanud, tõttas ta Betuuliasse ja näitas vihatud väepealiku pead kaaslinlastele. Linnas puhkes tohutu rõõm. Juuditist sai linna päästja. Kangelanna elas 105-aastaseks Püha Barbara- Miks nimetatakse Barbarat romantiliseks kangelannaks? Barbara elulool puudub ajalooline alus. Vatikan kustutas Barbara nime pühakute kalendrist põhjendusega, et tegemist on kirjandusliku väljamõeldisega. 13. saj kirjutas Jacobus de Voragine romantilisest kangelannast oma ,,Kuldlegendis". Keskajal oli Barbara kultus ülipopulaarne. Pärimuse järgi oli Barbara Süüriast (või Egiptusest Heliopolisest) pärit tütarlaps, paganliku kuninga Dioscoruse imeilus tütar (sündis 3. sajandil). Isa peitis tütre vangitorni ja hoidis teda seal luku taga. Ühe versiooni kohaselt selleks, et varjata tüdrukut meeste pilkude eest, teise versiooni kohaselt selleks, et kaitsta tütart kristluse mõjude eest. Isa äraolekul pääses Barbara tornist välja
annaabi.ee 
