reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide arheoloogilised leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning Põhja-Eestis ja saartel tuntud kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest. Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid. Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua
tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu Tarbepuu valik oleneb eelkõige teatava puuliigi esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk. Mänd on oma kõrgest vaigusisaldusest tingitud pika kestvus-ea tõttu alati olnud peamiseks ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd. Kuusk on hoopis väiksema säilivusega ning nõrgem puu kui mänd, seevastu aga ei pakata ega kõmmelda nii kergesti. Parimaks tarbepuuks peeti sookuuske. Nii nagu mänd on ka kuusk laialdast kasutamist leidnud ehitustöödel (palkide ja laudadena) ja osalt ka mööbliesemete valmistamisel. Noori kuuski on palju kasutatud
kes me ei ole kedagi teist, siis on lõpuks endalgi raske aru vaev õppida olema saada, kes sa tegelikult kes me oled. päriselt oleme Öömõtted Seegi suvi veereb üle õue tihenevasse hämarikku nagu kirju kerge pall. Lapsepõlv möödub Lapsed kasvavad ja nende käte soojus kiiresti ja selles ajas lahtub kõigest, mida te koos puudutasite. Aidanurgas vanade kangaspuude taga olnud mälestused väike alasti peata nukk. unustatakse kiiresti. Marjapõõsaste all punane plastlaev, kaks ratastki veel all. Kui sa kunagi Kui sa tulid, oli juba hilja; meenutad seda aega siis kass ootas pimedas ukse ees. Linnutee oli selgelt näha. tundub kõik nii selge ja ilus.
Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -] ja vöö vahele pistetud hõlmadega
Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas Leibniz esimese aparaadi arvude korrutamiseks. Oma töid rahastas ta ise, kulutades ühtekokku terve varanduse, 24 000 taalrit. Tema arvutitest on säilinud ainult üks Hannoveri muuseumis. Tekstiilitööstus Voki lõngajuht on esmakordselt kujutatud ühel 1480 pärineval joonisel. Leonardo tegi täiustase, kuid seda ei võetud kasutusele. Ketraja võis istuda. Paelakudumismasin oli kangaspuude modifikatsioon, võimaldas üheaegselt kududa mitut paela. Masin võrdlemisi keerukas. Ühe Veneetsia autori andmeil (1629) leiutati see 1579 Gdanskis. Linn kartnud kangrute töötajäämist, leiutis keelati, leidur lasti salaja kägistada. Uuesti ilmus paelakudumismasin Leidenis (1621), sajandi lõpul kasutati Hollandis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal. Silmuskudumise masina leiutas Nottinghami-lähedase küla vaimulik William Lee (1589).