ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena. Kodumajandus Õppeaeg 3 aastat Saadakse põhjalikud teadmised toiduvalmistamis - ja kondiitritöö alustest, köögitöö korraldusest, klienditeenindusest, lauakatmisest, etiketist ja teenindamisest, kodukultuurist jm. Võimalik läbida toiduhügieeni koolitus ja saada vastav tunnistus. Käsitööhuviline saab valikainete raames õppida ka õmblemist ja kangakudumist . Laohoidja Õppeaeg 3 aastat Omandatakse põhjalikud teadmised kaasaegsetest lao tehnoloogiatest, laotöö toimingutest ja operatsioonidest, kaupade käsitsemisest, pakendamisest ja pakkimisest, logistikast, infotehnoloogia kasutamine laos, tollindusest jm. Võimalik saada tõstukijuhi load. Võimalik sooritada kutseeksam Kaubakäsitleja I. Lõpetajad leiavad tööd jae- ja hulgimüügi ladudes, kaubanduskeskustes, tolliladudes, logistikaladudes jne.
Hoone ehitati 1909.aastal ja see on silmapaistev näide mõisaaegsest tööstusarhitektuurist. Viinavabrikus toodeti toorpiiritust veel 1950. aastate keskel. Renoveerimine lõppes 2010.aastal. Hoone on eraomandis. · Käsitöökoda renoveeriti Euroopa Liidu toel 2009.aastal. Käsitöökoda tegeleb praegu riietuskangaste, sisustuskangaste jm. valmistamisega kangastelgedel, rahvariiete valmistamisega, õpetab soovijatele kangakudumist, nööride-paelte-vööde valmistamist, silmuskudumist, heegeldamist ja müüb käsitööd, käsitööks vajalikke materjale ja käsitöötarvikuid. Mooste mõisa peahoone Mooste mõisahoone järve kaldal. Mooste mõisakompleksi plaan Kasutatud kirjandus: · http://www.moostemois.ee/ · http://pilt.delfi.ee/picture/8081807/ · http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=159 · http://www.keskkonnaamet
Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti
vastupidavam, segati savisse kivi- või kruusapuru ning kohati ka teokarbitükikesi. Valmistamisel pandi saviribad spiraalselt ülestikku ja suruti põhjast kokku. Savinõude kasutamine võimaldas täiustada toiduvalmistamise tehnoloogiat. Savinõusid hakati esimesena valmistama ilmselt Jaapanis Jmoni kultuuris u 10 000 eKr. Lähis-Idas tulid savinõud kasutusele 85008000 eKr. Vanimad leiud on pärit Anatooliast. Sel ajal tunti ka algelist kangakudumist. Esimesi nööri- või võrgujäänuseid on leitud juba varasemast perioodist, samuti osati varem ka õmmelda. Ilmselt siiski alles neoliitikumis, 70006000 a eKr lisandus kangakudumine. Materjali selleks tehti ise, esmalt tarvitati taimseid kiude, arvatavasti oli esimeseks nõges, mõnevõrra hiljem hakati kasutama lina. Kõige hiljem võeti kasutusele loomsed saadused vill. Kõik eeltoodud olid siiski vaid välised nähtused, mis kaasnesid
annaabi.ee 
