enam maad võtva nõukogulikku süsteemi vastu. Neid organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960. aastatel asendusid Noorte vastupanuliikumised ideeliselt ja poliitiliselt kandvamate demokraatlike liikumistega. Sellel ajal kujuned NSV liidus dissidentide liikumine. Eesti NSV liidu vastased asusuid kontakti teiste NSV liidus tegutsevate teisitimõtlejatega. Demokraatlikud liikumise ei olnud enam vaid Eestlastele vaid sinna kuulusid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV liidu demokratiseerimine. Jõuti järeldusele ,et eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal
ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K. Türnpu, tema tekstid on inspireerinud veel E. O ja, M. Lüdigit, J. Simmi ja paljusid teisi komponiste; tema luuletustele on uusi viise sündinud ka Nõukogude Eestis. Enam kui kahesaja viisi loomisega tema sõnadele on heliloojad Anna Haava tunnistanud oma lemmikuks eesti luuletajate hulgas. Tema sotsiaalse tooniga laulud uuse sajandi algul ja satiir liitusid juba saatehäälena teiste kandvamate koori, kuid ka selles laadis on ta andnud mõndagi tähelepandavat. Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunud vabavärsi kasutamiseni. Külaainelises eepikas jättis ta eesti luulesse järeletegematult mõnusa kõnekeelse värsiveerme. Anna Haava kibekriitilised salvangud äritseva ühiskonna aadressil toetasid demokraatliku mõtte otsinguid. Tema loomingu paremik on kujunenud tänapäeval
Anna Haava luulekogud- ,,Luuletused"1 1888; ,,Luuletused"11 1891; ,,Luuletused" 111 1897; ,,Lained" 1906; ,,Ristilained"1910; ,,Meie päevist"1920; ,,Luuletuskogu"1924; ,,Siiski on elu ilus" 1930; ,,Laulan oma eesti laulu"1935; ,,Luuletused"1954; ,,Nõmmelill"1964; ,,Väike luuleraamat" 1968 Romantilise isikuluulega avas Haava sajandilõpu lüürikas uusi perspektiive.Tema sot- siaalse tooniga laulud uue sajandi algul ja satiir liitusid juba saatehäälena teiste kandvamate koore, kuid ka selles laadis on ta andnud nii mõndagi tähelepandavat. Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunult vabavärsi kasutamiseni. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lau- ludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Haava pärandas eesti luule
annaabi.ee 
