JOONIS 8.8.11. Äärekivi Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele. Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone. Ferme kasutatakse suure sildeavaga hoonete puhul katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed,
mujalgi Aasias (Vikipeedia, Sild). Mõnede allikate andmetel peetakse rippsildade sünnimaaks aga Hiinat, kus rajati silmapaistvaid kuni 120 m pikkusi rippsildu juba 221 ema (Matve 1978). Sillad erinesid peamiselt trossimaterjali poolest, milleks kasutati algselt taimede kiust tehtud nööri, rotangpalmi, bambust, nahka aga ka teraskette. Leidub tõendeid, et muistses Hiinas kasutati Xilini kuristiku ületavate sildade kanduritena ka teraskette. 90ndaid võib pidada suurte sildade ehitusbuumi ajaks, mil ehitati palju ripp- ja vantssildu. Rippsild on ainus sillatüüp, mille sildeava on võimalik ehitada üle ühe kilomeetri. Selliseid sildu oli maailmas 20. sajandi lõpuks ligikaudu 20. Rippsilda peetakse oma suurejooneliste mõõtmete ja elegantse väljanägemise tõttu sildade kuningannaks. Esimene rippsild üle 1 km sildega valmis 1931. aastal. Selleks oli George Washingtoni sild New Yorgis (peaava 1067 m)
30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80 mm Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Harvem kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone, neid kasutatakse suure sildeavaga hoonetes katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele,
Need on tavaliselt postitaolised elemendid, millel on ruudukujuline 135 ristlõige. Vaiadel on alumine ots terav, et seda oleks võimalik maasse rammida. Vahel kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. Sel juhul on vaja ehituse raskus kanda vaiade abil üle tugevamatele pinnasekihtidele. Fermid. Need on sõrestiku-kujulised kandekonstruktsioonid. Ferme kasutatakse hoonetes katuse-kanduritena. Samuti kasutatakse neid sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik. See kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel: 1) raudteeliipreid, 2) teepaneele, 3) sildade elemente, 4) veerenne, 5) elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmine
annaabi.ee 
