ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid Kehakate sellel ajal näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. Vaaraode riided teht kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati tugevamast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost
Pompeiuse poolel, kuid pälvis peale kaotust siiski andestuse Caesari poolt kui nõrga poliitilise aktiivsusega tegelane. Peale Caesari surma astus ta jälle tegevusse, püüdes taastada vabariiklikku korda ning ründas keisririigi pooldajaid teravalt 14 filipikas. Antoniusele oli ta tegevus vastumeelt ja ta hukati 7. detsember 43 eKr. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul (mõningaid ei kandnudki ta ette). Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes ja sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero
aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepealt Caesari ja hiljem ka Octacianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on kirjalikus vormis säilinud tänapäevani. Mõnda neist ei kandnudki ta ette. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Cicero tundis oma kunsti suurepäraselt. Tema teostel oli suur tähtsus ladina kirjakeele arengus ja järeltulijad hindasid neid kui meisterliku stiili musternäiteid. Kui Cicero polnud üksnes oraator. Mitmekülgse ja sügavalt haritud õpetlasena kirjutas ta ka
kuulunud siiski senatiaristokraatia hulka. Ta tõusis Rooma poliitilises elus esile tänu oma silmapaistvatele ja edukatele kohtukõnedele. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti nii Caesari kui ka tema järglaste – Marcus Antoniuse ja Octavianusega, kelle käsilaste poolt ta lõpuks ka tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on kirjalikus vormis säilinud tänapäevani. Mõnda neist ei kandnudki ta kunagi ette. Cicero sai kuulsaks oma meisterliku keelekasutusega. Ta eristas kolme kõnestiili, madalat, mis õeldud oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmist kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrget kuulajate innustamiseks. Kõnemees pidi tema meelest neid kõiki valdama ja tundma ära, millal on sobiv kasutada ühte või teist. Cicero ise valdas seda kunsti suurepäraselt. Tema teosed kujundasid tõhusalt ladina kirjakeelt ja
annaabi.ee 
