Eesmärgid: 1) Võlgniku vara võõrandamine ja võlausaldaja kohustuste rahuldamine selle arvelt 2) Ettevõtte tervendamine Pankrot ei pea lõppema ettevõtte likvideerimisega, kui võlad on likvideeritud, saab ettevõtteedasi tegutseda. Füüsilise isiku pankrot 5 aastat peab maksma võlga tagasi, kui tööl käib. Kui tööl ei käi, siis ei pea midagi maksma. Võimalus kohustustest vabaneda. Kui saad penssi või töötutoetust, siis seda ei saa ära võtta. Selle ajaga enamus kandivad vara naise ja kellegi teise nimele ja ongi kõik. Eestis karistusseadustik näeb ette karistusena ettevõtte sundlõpetamist. Ehk juriidilise isiku surmanuhtlus. Rakendatatakse, kui toime on pandud kuritegu. EESTI VABARIIGIS KEHTIV PANKROTIMENETLUS KOHTUSTUB VÄLJASELGITAMA MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED! Et välja selgitada kas see on kuritegelik. Pankrotimeneltus kohtumenetlus ja kohtuväline menetlus. Kohtus juhib kohtunik ja kohtuvälist pankrotihaldur
tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult
von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, verikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik
annaabi.ee 
