Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe
· Ovaaloks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on 2...4. · Piklik oks läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Külgoks laua küljele ulatuv oks · Servoks laua servale ulatuv oks · Kantoks laua kandile ulatuv oks · Õmblusoks sortimendi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. · Tiiboks kandioks, mis lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem 4st. · Sõrgoks 2 tiib-või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oks aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku oksa läbilõike ümbermõõdust mitte vähem kui ¾ · Osaliselt kokkukasvanud ¼... 3/4 oksa läbilõike ümbermõõdust.
(EVS kuni 1,5). · Ovaaloks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem kahest, kuid väiksem neljast (EVS 1,5 kuni 4). · Piklik oks (Pikkoks) on läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem neljast. · Külgoks (Küljeoks) on laua küljele ulatuv oks. · Servoks (Servaoks) on laua servale ulatuv oks. · Kantoks (Kandioks) on laua kandile ulatuv oks. · Otsoks on otspinnale ulatuv oks. · Õmblusoksaks nimetatakse sortimendi külge kogu selle laiuses läbivat piklikku oksa. · Tiiboks kandioks. Mis on lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Sõrgoks - kaks tiib- või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oksa aastarõngad moodustavad ümbritseva
väikese vastupanuvõimega: lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel. Teema 6 41. Milliste mõõtmete järgi liigitatakse lõikekuju järgi ümar-, ovaal- , pikk- ja tiiboksa? Ümaroks (round knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe ei ole suurem kui 1,5; ovaaloks (oval knot) – suurima ja vähima läbimõõdusuhe suurem kui 1,5 , kuid väiksem kui 4; pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4; tiiboks (splay cot) – kandioks, millel küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. 42. Kirjeldage 3 puidu lõhede tüüpi. Millest need on põhjustatud? Lõhed – puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised
26. Milliste parameetrite alusel liigitatakse saematerjali sorteerimisel ümar-, ovaal- , pikk- ja tiiboksa? Liigitus lõikekuju järgi: • Ümaroks (round knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe ei ole suurem kui 1,5 • Ovaaloks (oval knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 1,5, kuid väiksem kui 4 • Pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4 • Tiiboks (splay knot) – kandioks, mille küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4 27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe. • Külje pikikaardumine – saematerjali kõverdumine piikuses tasapinnal, mis on risti küljega. Külje pikikaardumist mõõdetakse pikkuse läbipainde kõrgusega (joonis 9.71, mõõde a1), pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osana.
annaabi.ee 
