paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4
vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Seda on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa
elus ja elamupiirkonda maeti ka ilmselt selle pärast, et taheti hoida inimest enda läheduses. Nöörkeraamika kultuuris hakati inimesi aga matma väljaspool elamuterritooriumi. Ilmselt võibolla hakati kartma vaime või miski sundis neid surnuid kaugemale matma. Nooremas pronksiajas (1100-500 eKr) hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse, tavaliselt maeti sinna tähtsamaid inimesi ja nende perekondi. Rooma rauaajal ( 50-450 pKr) hakati inimesi matma põletatult kandilisse tarandkalmetesse (u 20 inimest ühte). Neile ei pandud enam kaasa ka esemeid, see oli seotud roomlaste uskumustega. Keskmisel rauaajal maeti inimesi põhiliselt vanadesse tarandkalmetesse. Põllumajandus: Kammkeraamika kultuuris tegeleti alepõllundusega, kasvatati erinevatel põllulappidel otra, nisu ja kaera. Pronksiajal olid peamised põlluviljad nisu, oder, hirss, hernes, uba ja lina. Tol ajal kujunes välja põllumaa eraomandus, mida tingis varanduslik
annaabi.ee 
