4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. 3. Lühikookuvõte: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel.
oktoobril astus ametisse oma 5. valitsusega. Põhiseadus jõustus 24. jaanuaril 1934, kuid selle rakendumiseks oli vaja valimised läbi viia. Niisiis puhkes äge võistlus riigivanema ameti koha pärast. Vapside kandidaat oli liidu keskjuhatuse esimees Andres Larka. Laidoneri kandidatuuri võttis üles Asunike 6 Koondis ja teda toetas Rahvuslik Keskerakond. Kolmandaks kandidaatiks sai Konstantin Päts kelle taga oli Põllumeestekogu. Kõik kandidaadid vajasid kandidatuuri saamiseks 10 000 allkirja. See muudeti omalaadseks eelhääletuseks, kus vabadussõjalased said 62 070 häält, Laidoner 38 066 ja Päts 18 501. Kuigi vapsidel oli siin arusaadav enamus ei saa seda üle tähtsustada, kõik olenes valimistel. 1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt möödas, majandus oli paranema hakanud, konstitutsiooni kriis oli läbi
täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, ka valitsusjuht ja ülempresiidiumi juht. Lisaks kuulus büroosse veel, nt Eesti puhul kohaoleva sõjaväe esindaja, tavaliselt keegi Balti laevastikust, kes Tallinna baasi juhatajaks oli. Üsna sageli kuulusid büroo koosseisu "Rahva Hääle" ja "Sovetskaja Estonija" peatoimetajad. Kokku see büroo liikmeskond Eesti puhul oli 9-11 inimest, büroo liikmed jagunesid kaheks: pärisliikmeteks ja liikme kandidaatiks (ajalehtede peatoimetajad nt). Üle 11 liikme see büroo ei läinud. See büroo käis koos iga nädal regulaarselt. Just selles büroos otsustati kõige olulisemad küsimused - kõige olulisem võimuinstitutsioon. Kõik olulisemad küsimused arutati büroos läbi ja pandi paika. Esimese sekretäri sõna oli kaalukam kui teiste oma, aga seal ei olnud ainult teerulli toimimist. See oli tolle aja kontekstis kollegiaalne otsustusorgan. Liiduvabariigi büroo käis regulaarselt koos
annaabi.ee 
