Puit lisaks säästlikkusele on ka väga kergelt töödeldav ning sellega saab ehitada vägagi omapäraseid, stiilseid ning vastupidavaid ehitisi. Kuna Eesti on vägagi metsarikas ja tugeva ehitussektoriga riik, siis puitmajade ehitus on vägagi tõhus majade ehitamiseks. 4 1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm
324 Aluspõrandad 826 m2 218 180144 325 Põrandakatted 454 m2 397 180144 326 Isolatsioon 826 m2 42 34700,4 592 330 Välisseinad 872367,16 3424 331 Kandvad välisseinad 553 m2 596 329784 198 333 Kandepostid 865 m2 50 43250 141 334 Välisuksed ja -aknad 51 m2 3424 174650 335 Välisseina väliskatted 506 m2 198 100192 6 336 Välisseina sisekatted 507 m2 141 71424 337 Välised koosteseinad 61 m2 1843 112800
kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel. Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest.
parandamisele ka auto välimus ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik, kaubik ja väikebuss. 2.1 SEDAAN Sedaan on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere, millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum. Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi. Sedaanid võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani nimetatakse limusiiniks. Sele 3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow) 2.2 KUPEE Kupee on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline. Tagaklaas on suurema nurga all ning katus 2-ukselise sedaani omast madalam. Kupeed, millel uste raamid puuduvad, nimetatakse hardtop-kupeeks
annaabi.ee 
