või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja hoonealuse pinnase ülakiht tuleb kiiresti asendada
Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud -
Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest
Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad
annaabi.ee 
