Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kandelat" - 4 õppematerjali

Valgustugevus
22
odp

Valgustugevus

o levib ühtlaselt igas suunas, seega ruuminurgas 4π = 12,566 sr. Eeltoodud seosest Φ = I∙Ω saame, et I = Φ/Ω; seega küünal valgustab igas suunas valgustugevusega I = 12/12,566 ≈ 1 kandela.  Kui niisuguse valgusallika valgusvoog koondada kitsaks valgusvihuks (nagu prožektoris) avanurgaga näiteks 10°, siis vastab sellele ruuminurk 0,0239 sr (vt tabel) ja valgustugevus kiirtevihus on 12/0,0239 ≈ 500 kandelat.  Näiteks 100-vatise hõõglambi (vastavalt 13–15-vatise leedlambi) valgustugevus igas suunas on umbes 100 kandelat, LED- indikaatorlambil (poolsfääris) 50–100 mcd (millikandelat). Valguse ühikud  Luumen  Valgusvoog  Valgustugevus  Kandela  Luks  Steradiaan Kasutatud allikad  https://et.wikipedia.org/wiki/Valgustugevus  http://valgus.ee/valguse-uhikud/  Tänan kuulamast!

Matemaatika → Matemaatika
2 allalaadimist
Projektori-Valgustugevus
1
doc

Projektori Valgustugevus

valgustustihedus on 1 luks, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Ekraani eredus sõltub valgustatusest ja ka ekraani peegeldusvõimest. Seega tuleb ereduse väljaarvutamiseks eeltoodud valemi tulemus korrutada ekraani peegeldusteguri väärtusega. Rusikareegel on selline, et optimaalne ekraani valgustatus peab olema 5 korda suurem ümbritsevast valgusnivoost. Peegeldusteguriga 1 ekraani kasutamisel on ekraani eredus seega 400 ­ 550 kandelat ruutmeetri kohta. Pimandatud ruumi (nt kodukino) korral, kus ümbritsev valgusnivoo on väga madal, on piisavaks ekraani valgustatuseks ligikaudu 100 Lux'i. Kuna enamus äripresentatsioone viiakse läbi valgustatud ruumides, siis valgustugevus äriprojektorite juures on märksa olulisem näitaja kui seda kodukino projektorite puhul.. Kodukinoprojektorite puhul ei ole valgustugevus määrav parameeter kuna eeldatakse ikkagi pimendatud ruumi olemasolu

Informaatika → Digitaaltehnika
14 allalaadimist
Õhusõiduki ehitus
30
docx

Õhusõiduki ehitus

kohtumisnurka üle kriitilise kohtumisnurga, siis jääb tiivik käima Ripplennus kõige rohkem võimsust vaja, horisontaallennus kõige väiksem Akumulaatorid Valgustid: välis ja sisevalgustus Navigatsioonituled peavad põlema lennu ajal paremal roheline, vasakul punane tuli Sabas valge hele tuli Vilguvad, selleks et hoida ära kokkupõrkeid 5 kandela valgustugevust peavad andma Aviation green ja aviation red Sabas olev valge peab olema 20 kandelat. stroobi tuled, lennuki käivitamisel juba peavad põlema ruleerimistuled- valgustavad 50 kraadise nurga all halogeenide sinine valgus on tingitud hõõgniidi temperatuurist mõõteriistadel on kohtvalgustid autoland system i kategooria: lennuk võib automaatrežiimil 300 jala kõrgusele ii kategooria: lennuk võib laskuda 100 jala kõrguseni alates sellest peab meeskond maanduma iiib kategooria: lennuk võib automaatselt maanduda+ pöörab ise õigele ruleerimisrajale

Masinaehitus → Masinatehnika
22 allalaadimist
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

kirjeldab eri suundades kiiratavate lainete suhtelisi intensiivsuseid) tulenev kordaja. Hästi on uuritud nn. koosinuskiirgajat, kus pind kiirgab ühtlaselt kõigis suundades, mistõttu indikatrissi asemel läheb valemisse pinna kaldenurk. Koosinuskiirgaja korral vastab pinna heledusele (kiirgusvõime pinna ühelt ruutmeetrilt ruuminurka üks sterradiaan) üks nitt valgsus (kogukiirgus ühelt ruutmeetrilt) kandelat. Energeetiliste ning fotomeetriliste ühikute võrdluseks võib tuua ühe arvu: parima nägemise lainepikkusel (555 nm) vastab valgusvoole üks luumen kiirgusvoog 0.0016 W/ster. Akustika. Ka kuulmisaisting on laine (seekord õhus või vees leviva elastsuslaine) poolt edasikantava energia tajumine. Seetõttu tekib ka siin vajadus taju mõõtmiseks - näiteks töökaitses müra piirnormi rehkendamisel. Nagu valguse, nii ka hääle korral sõltub aisting energiavoost ja sagedusest

Füüsika → Füüsika
288 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun