Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks), nende ladumisel kasutati liiv- lubimörti. Viimase laialdane kasutamine viis aga uue ideeni- seinu hakati ehitama kahest õhukesest kihist tellistest, nende vahele aga valati liiv- lubjamördi alusel valmistatud rooma betoon.
peamiselt kolme süsteemi. Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega. Kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena täideti kaarte vahe betooniga. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, laoti alguses seinad kuivalt, ilma mördita, kusjuures kandedetailide tarbeks kasutati kõva lubjakivi ehk travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, hoiti teda enne ehitamist valmina kuni kaks aastat. Alates 1. saj pKr sai valdavaks ehitusmaterjaliks põletatud tellis, mida valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisalale (seinad, katused, sambad). Telliste ladumisel kasutati liiv-lubimörti. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina,
tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli - poolsammas ( või pilaster ) - kaar - poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet - nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Ka uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtmisel ja leiutamisel astus Rooma edasi hiigelsammudega. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi e. travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, oli teda enne ehitamist valmina hoitud kuni kaks aastat. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks ), nende ladumisel kasutati liiv - lubimörti. Viimase laialdane kasutamine viis aga uue ideeni - seinu hakati ehitama kahe
annaabi.ee 
