''Ooperi fantoomi maja'' parim näide. 19.saj teisel poolel hakkab asju välja tõrjuma eklektika - see on fassaad kus on erinevaid stiile segatud. 3 Korrulise fassaadi taha peideti 4-5 korruseline ehitis. Ruumid olid väiksed. Tekib uute ehtiustehnikate areng - raudkonstruktisoonid. Kristallpalee Londonis 1801-1865 ehitati maailmanäituse jaoks & see on hävinud& veel malmsild (uurin) + Paddingtoni raudteejaam Londonis. 18. saj teiselpoolel selgub ,et raudkonst. aitavad hoida kandavate osade suhteid. - Eiffeli torn Pariisis - Stephane Sauvestre (1887-1889 ehitatud) Metallkonstruktsiooni lõid uusi lahendusi. Hiljem tehakse neist erinevaid ornamente. III tund jäi vahele . IV tund: IMPRESSIONISM . Immpressioon prants. keel - mulje Claude Monet ''Tõusev päike'' 1873 Impressionismi põhimõte on jäädvustada mulje. UUTMOODI Kujutamisviis - toetuvad teadusele (nagu ka realistid). Impod rohkem füüsikale ja nende seadustele. Impode töödes on valgus peategelaseks.
Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite, elamute ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks. Kuigi 100 ja 150 mm plokist ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri. Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke laiusega alates 200 mm. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on sobilik. Praktikas esineb tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse
Hoone mõõtmed 59 % (51) 25 % (22) 13 % (11) 3 % (3) 0 % (0) 87 Vahelagede materjal 62 % (54) 23 % (20) 13 % (11) 2 % (2) 0 % (0) 87 Välisseinte materjal 55 % (48) 27 % (23) 16 % (14) 2 % (2) 0 % (0) 87 Katuse materjal 53 % (46) 33 % (29) 12 % (10) 2 % (2) 0 % (0) 87 Tuletõkkesektsioonid ja 81 % (70) 16 % (14) 3 % (3) 0 % (0) 0 % (0) 87 nende asukoht Kandavate 65 % (56) 25 % (22) 7 % (6) 1 % (1) 2 % (2) 87 konstruktsioonide materjal Lisaohud,ohlikud ained 93 % (81) 7 % (6) 0 % (0) 0 % (0) 0 % (0) 87 Hoones viibivate inimeste 72 % (63) 21 % (18) 7 % (6) 0 % (0) 0 % (0) 87 hulk Tuletõrjeekraanide hulk 69 % (60) 23 % (20) 6 % (5) 1 % (1) 1 % (1) 87 korrusel (päästjatele), pumbajaama asukoht ja lülitamise kord
panema uusi kuritegusid.51 Kuigi viimast argumenti peaks aitama vältida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiip. Kui isik vahistatakse võib sellega kaasneda eluruumi ja töökoha kaotus ning lisaks peab ta olema igapäevaselt üle 23 tunni lukustatud kambrisse. Samuti peab ta taluma vanglaelus tulenevat pinget, ohte ja alandusi. Vahistatutel on piiratud ligipääs õigusabile, nende tingimused on halvemad, kui süüdimõistetutel ning enesetappude arv vahistust kandavate isikute hulgas on kõrge. Samuti peavad vahistatud igapäevaselt taluma privaatsuse rikkumisi, kui neid läbi otsitakse ning otsest ohtu teistelt vahistatutelt ning kinnipeetavatelt.52 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 11 sätestab, et igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus
annaabi.ee 
