Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikakar Ätses Aitäh!
Teekummel (Matricaria chamomilla; sünonüümid Chamomilla recutita, Matricaria recutita) on üheaastane kahekojalinerohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. (Vikipeedia) Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest (chamaimlon), mis tähendab maaõuna: tähendab 'maa peal' ja õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna. Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime kasutamist teetaimena. Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste seas on kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein ja valge ätse. Korvõieliste sugukonda kuuluv teekummel (Chamomilla recutita) on üheaastane, kuni 30 cm kõrguseks kasvav aromaatne ja magusalõhnaline rohttaim. Tema vars on ümar, peenike, püstine ja harunev, lehed kaheli- või kolmelisulglõhised. Õied on koondunud korvõisikutesse, mida ümbritsevad valged keelõied. Õitseb juunist augustini. Aedadest kunagi plehku pistnuna leidub teda nüüd kasvamas nii põllu- ja teeservades kui
kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igapäevaesemetega seotud, kuid on ka selliseid, mida sageli ei taheta suhu võtta. Nii on nurmenuku nimedeks pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill. Sagedamini aga "pükse", "kindaid", "varbaid" või "sõrmi" sisaldavad nimed. Ebameeldivamatest nimedest võiks välja tuua näiteks pasklille, kanapasalille ja kanaperse. Kuid ega nimi lille riku. Ennemuiste usuti, et nurmenukk on nagu võti, mis avab taevaluugid, et kevadpäike saaks tulla üha soojemalt paistma. 2 Vanasti keedeti nurmenukuteed. Seda joodi siis, kui oli köha ja luud-liikmed valutasid. Karksi kandi rahvas visanud igal kevadel kolm nurmenukuõit jõkke või järve. Õied olnud Veteemale meeleheaks, et ta heinaajal ei laseks vihma sadada.
Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Kõige sagedasemaks hariliku kesalille kasvukohaks on aga kesapõllud, nagu ka tema nimest arvata võib. Karikakar, härjasilm ja teekummel on aga need taimed, kelleks kesalille väga sageli ristida püütakse. Nende nelja eristamine on juba sajandeid raskusi tekitanud, sellest annavad tunnistust ka arvukad laialt levinud ühised rahvapärased nimed. Kõige tavalisemad neist nimedest on kindlasti kanaperse ja kanapasalill, läänesaartel ka ätses. Need nimed on tarvitusel ühtviisi laialt kõigi nende nelja kohta. Kanaperse ja teised sarnased nimed on tekkinud nende taimede õite sarnasuse järgi: keskel on kollased putkõied ja servadel valgete pika naastuga keelõite ring. Selline õis on eestlastele meenutanud kana taguotsa, millel tuul on suled laiali ajanud. 9
õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hellitavad või lihtsalt meie igapäevaesemetega seotud, kuid on ka selliseid, mida sageli ei taheta suhu võtta. Nii on nurmenuku nimedeks pääsulill, kuldvõti, taevasilm, neiulill. Sagedamini aga "pükse", "kindaid", "varbaid" või "sõrmi" sisaldavad nimed. Ebameeldivamatest nimedest võiks välja tuua näiteks pasklille, kanapasalille ja kanaperse. Kuid ega nimi lille riku. Nurmenuku ilus ei kahtle ilmselt keegi. Lühidalt öeldes on tal kaunid kollased longus õisikud pikkadel lehtedeta õisikuvarbadel. Sageli esineb nurmenukk massiliselt pargimurus või niidul ja matab nii kogu ümbruse oma säravasse kuldkollasesse õitemerre. Kui kasvatate nurmenukku koduaias, siis võite tema ilu nautida ka peale õite närtsimist juuni esimesel poolel. Selleks peate te lihtsalt
hallikaskollane värvus). Noortest võrsetest ja lehtedest on toodetud fotograafias ilmuti koostisainena tarvitatavat hüdrokinooni. Korjamisel ei tohi kahjustada juurestikku, sest taim paljuneb aeglaselt. Leesikat võib kasutada haljastuses liivaste nõlvade kinnistamiseks ja kaunistamiseks. Lehti on kasutatud ka tubaka aseainena. 29 Teekummel kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein, valge ätse Teekummel on maailma tuntumaid ravimtaimi. Teda on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja taime kasutamine on suhteliselt ohutu. Paljud ravimtaimed on liigsel tarvitamisel meie organismile küllaltki ohtlikud, teekummelit võib aga üpris julgesti kasutada. Teekummel kasvab peaaegu igasugusel pinnasel ning ei vaja mingit väetamist. Ta on nii tugeva kasvuga taim, et võib muutuda isegi umbrohuks
annaabi.ee 
