neuronikeha (tuum) - nucl. motorius n. trigemini, n. trigeminus, n. mandibularis c) m. thyroarytneoideus - närv, 2. neuronikeha (tuum) nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es ! 3. N. facialis ! a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion
tagumiseks tüveks Tagumine tüvi põhiliselt aferentne: või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk) n mylohyoideus (innerveerib suupõhja lihaseid- m mylohyoideus, m digastricus) kanalisisesed harud · N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le)
9 2. N. buccalis ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka b) Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne 1. N. alveolaris inferior: läbib canalis mandibulae a) N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht b) Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole
annaabi.ee 
