allutati juba 1873) 5 Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine. 1893 nimetati TÜ Jurjevi Ülikooliks. Seltsitegevus venestusajal. Seltsitegevus kanaliseerus ohutute nimede taha. Karskusseltsid Muusika-, mängu- ja lauluseltsid Põllumeeste seltsid 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga. Kirik ja venestuspoliitika Luteri kirik ja venestuspoliitika Õigeusu kirik venestuspoliitika EESTI KULTUUR 20. SAJANDI ALGUSEST ISESEISVUMISENI Kujutav kunst 20. sajandi esimesed kümnendid oli aeg, mil eesti kunstnikud olid kõrgetel ,,kohtadel". Baltisakslaste kõrvale tõusevad professionaalsed eesti kunstnikud. Head
mõjud, hilisem Rooma biograafia on anonüümne. 135. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel", autoriks Apuleius, ,,Trimalchio pidusöök" , autoriks Petronius. 136. Iseloomusta Apuleiuse romaani struktuuri. Peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid, 137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Innovatsioon ja loomingulisus kanaliseerus kristlike autorite teostesse: nii neisse, mille eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks
hankida. Lisaks käivitus inflatsioon, polnud ka suurt mille eest osta. Transpordisüsteem rakendus sõjavajadustele, raudteetransport ei suutnud varustada linnade tööstusettevõtteid kütuse ja varustusega, tekkisid suurlinnades toiduga varustamise raskused. Sõja puhkedes suurendati ka makse, koguti annetusi, töökohustused suurenesid jne, lisandus ka mure omaste pärast, kes viibisid rindel või olid teadmata kadunud, sõjatüdimus suurenes kiiresti ka tagalas. Tekkinud rahulolematus kanaliseerus ennekõike valitsusvastastesse meeleoludesse. Sõja algusjärgus hakati kõnelema sellest, et seni keisri poolt ametisse nimetatud ministrid tuleb maha võtta, asendada parlamendi ees pol vastutust kandva valitsusega. 1915 suvel tuli sellise nõudega välja Moskva linnaduuma. Sellest haarasid kinni teised linnaduumad, ühisk org-d ja 1916 liitus selle parlamentaarse valitsuse nõudmisega Riigiduuma. Keiser ei tahtnud riigi valitsemissüsteemi muutusest midagi teada