Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud kihutama talle keresse valangu ja asi nudi. Kuid partisanid olid vtnud mu relva, visin vaid nppida risti,
Kadri Ilves ,,Vanast ajast ja uuest ajast" Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega. VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval, MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe
Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas. Surmapõhjus: lasti maha 4.6. E. Kõiva Sünnikoht: Harala Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid; Välimus: küllap hea välimusega, kui tal nõnda palju naisi oli; Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega
annaabi.ee 
