vestlema. Neid ootas ees komisjon, kus selgus, kas nad peavad sõjaväkke minema või pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu. Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse. 4 Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt oktoobris. Et katelt tööle ajada, seati see ja masin paika ja puhastati katel tuhast ning otsiti tulehakatust. Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud, oli hakatus olemas. Katlas oli juba
Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõuendiribasse
Teiste jumalate abiga leidis ta sarkofaagi kunagist asukohta Byblas. Ta istus purskkaevu juurde ja mõtles. Isis arutles kuidas pääseda tsaari õukonda. Kord läksid mööda tsaari teenijannad. Isis ütles neile: ,,Te olete nii ilusad! Las ma kammin teie juukseid. Te muutute siis veel ilusamaks." Teenijannad esialgu ei tahtnud võõraga tegemist teha, aga Isise silmad olid nende jaoks nii lahked, mispärast nad lõpuks ka nõustusid. Kui Isis oli neid oma võlukammiga kamminud, muutusid teenijannade juuksed uskumatult ilusateks. Kuuldes teenijannade juttu tahtis ka tsaaritar endale selliseid juukseid, mispärast kutsus ta Isise enda juurde. Tsaaritarile hakkas jumalanna meeldima, mistõttu võttis ta Isise oma poja lapsehoidjaks. Nii saigi valitseja naine tsaari õukonda, kus seisis sammas tema mehe hauaga. Isis hoolitses pisikese poisi eest. Öösiti pani ta lapse hälli põlema ise muutudes pääsukeseks, et muuta laps surematuks
valitsevatest tõekspidamisest. Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõendiribasse
neid otsinguid edu, 6. augustil 1985 tõmmati prantslaste sonar viimast korda veest välja ja võeti kurss sadamasse. Ballard aga lootis, et lõpuks on tema tund tulnud. Ta tegi suurel hulgal arvutusi, et saada ,,Titanicu" võimalikult täpset hukkumispiirkonda. 24. juunil ta sellisesse kohta ka jõudis. Aega otsinguteks oli vaid 12 päeva. 1. septembri öösel kell 0.48 avastati merepõhjast laevarususid. Loorberid ,,Titanicu" avastamise eest langesid aga Ballardile, sest prantslased olid maad kamminud vähem kui tuhat meetrit kaugemal, Ballard aga oli olnud õigel teel. 3. septembril lasti merepõhja kohale teine fotoplatvorm Angus, mille abil õnnestus teha tuhandeid värvifotosid. Anguse värvifotod näitasid, et ,,Titanic" oli teise ja kolmanda korstna vahel pooleks murdnud. 1986. aastal pöördus Ballard vraki juurde tagasi. Järgnesid mitmed ,,Titanicu" vraki juurde sukeldumised. Muinasjutt ,,Titanicu"
annaabi.ee 
