Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J
koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid
See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele
väga palju. 17.sajadi kantaadis, oratoorimis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo
annaabi.ee 
