Sonaat Sonaat - tähistatakse barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Sonaate loodi 17 saj. nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713).
Mozart sai Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse, kuna läbis eksami ning sai Bologna muusikaakadeemia liikmeks. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama, enne seda, aga andis lahkumisavalduse Salzburgi peapiiskopile, kes vastas Mozartile solvangutega. Salzburgist lahkus ta põhjusel, et seal ei olnud tema võimetele vastavaid töökohti. Viinis hakkas ta tegelema vabakutselise muusikaõpetajana , orelimängijana ja pianistina. 1787. aastast töötas ta õukonna kammermuusikana. Seal elas ta 10 aasta ning sel ajal valmisid ka tema kõige geniaalsemad teosed. 4.augustil 1782 abellus Mozart Constanze Weberiga, kellega oli tal 6 last. Mitte ükski laps ei olnud abielus ning neil polnud ka järglasi. W.A . Mozart oli väga andekas mees, kuid sisimas oli ta siiski lapselik. Teda kadestasid paljud selle aja heliloojad. Üheks nendest osutus Antonio Salieri, kes tegi samuti muusikat, aga Mozarti muusika kerkis rohkem esile, sest Salieri pooldas lihtsust ja selgust
laua ääres kõrgemal istuda. Mozarti järeleandmatus läks nii kaugele, et ta pidi 1781. aastal ametist loobuma. Edasi pidi ta hakkama saama iseseisvalt. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama. Viinis hakkas ta tegelema vabakutselise muusikaõpetajana , orelimängijana ja pianistina. Kuna Mozart oli Viini parim klaverimängija, siis kõigil tema esinemistel olid täissaalid. 1787. aastast töötas ta õukonna kammermuusikana. Seal elas ta 10 aasta ning sel ajal valmisid ka tema kõige geniaalsemad teosed. 4.augustil 1782 abellus Mozart Constanze Weberiga, kellega oli tal 6 last. Mitte ükski laps ei olnud abielus ning neil polnud ka järglasi. Pärast mõnd aega kestvat menu Viinis, sattus Mozart majanduslikesse raskustesse. Kuigi Mozart teenis piisavalt, et elada head elu, ei jätkunud tal raha oma naise raviks, kuna mängis väga suure osa oma rahast maha
17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge
S. Bachi. Nimetusega “sonaat” tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosneb sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17. saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso
S. Bachi. Nimetusega “sonaat” tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosneb sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17. saj kirikus esitamiseks ja tavalise kammermuusikana. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonus Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert (it k concerto-koosmäng, ansambel). See on virtuoosne teos suuremale ansamblile/barokkorkestrile. Üks erivorm barokkajastul oli-concerto grosso
annaabi.ee 
