Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja peenemates perekondades. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed. Poisikese eas oli ta paljudel konserditel saatepillimängija või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga,orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Tal oli selge soov pärast koolilõppu muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga. Niisiis valis ta juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta alustanud oma õpinguid kõrgemas õppeasutuses vägavastumeelselt iseendale. 1885. aasta septembris aga lasi ta end kirja panna Helsingi Muusikakooli ja õppis paar kuud juurat ja
kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712) Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohustusi täita, tegeledes orkestri ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I ooperid Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne poolt suurejooneliselt vastu ning ooper ,,Rinaldo" pälvis Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menu. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis
muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolilõpetama, oli tal selge soov muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga, kuna muusiku amet tol ajal ei olnud üldse mingi amet ja vähemalt ,,kõrgemast seisusest" noormehele see ei sobi. Niisiis ei tahtnud ta oma suguvõsale vastu hakata ning valis juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal.
saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohuseid täita, tegeledes orkestri- ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni-reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I. Ooperid Händel võeti juba I Londoni-visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis
annaabi.ee 
