Õukonda tööle võeti teised heliloojad, mitte Mozart. Seda sellepärast, et Mozart solvas ja põlgas teisi kolleege eriti kui kolleeg seati temast kõrgemale. Ta hooples teades, et tema on see kõige suurem. Ta ründas ja mõnitas oma kolleege. Viimased kahjustasid teda intriigidega, nii, et tal oli raske leida omale püsivat teenistust. Kes tahaks omale sellist kolleegi!? Alles mõned aastad enne surma leidis Mozart omale püsiva teenistuse Viinis Keiserlik Majesteedi teenistuses ,, kammerhelilooja ,, kohana. Mozart abiellus pärast kuulsusrikast Pariisi reisi, vastu isa tahtmist Constanze Weberiga. Weberid korraldasid kavalusega nii, et Wolfgang abielluks Constanziga. Helilooja oli terve oma elu Weberite mõju all. Mozart ei tundnud rahaväärtust. Ta teenis tohutuid summasid, kuid terve elu võttis ta laene, ning ta ei tasunud neid kunagi. Seni kaua kui isa elas, maksis isa ta võlgasid ning laenas talle raha
(1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”, klarnetikontserdi, reekviemi ja “Ave Verum Corpus”. 1791. aastal kirjutas ooperi “Tituse halastus”/”La clemenza di Tito”, mille esietendus toimus Prahas. Sel ajal
6) rütm- ühetaoline 6)rütm-kiire rütmide vaheldum. kontrastide ahel 3. J. Haydn (1732-1809) Sündia Alam-Austrias Rohrau külas. Oli toomkiriku laulupoiss,hiljem klaveriõpetaja ja tantsuviiuldaja. Viinis itaalia helilooja Porpora klaverisaatja ja kammerteener.Edu heliloojana, esimene keelpillikvartett asjaarmastajatele.1759.a. krahv Morzini kammerhelilooja, kirjutas esimene sümfoonia.1761-1790 kapellmeister Eisenstardtis, edasi surmani Viinis. Hinnatud helilooja Inglismaal- Oxfordi ülikooli audoktor. Haydn pani aluse viini klassikalisele stiilile. Looming ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Klassikalise sonaadivormi areng, eriti keelpillikvartetis ja sümfoonias. Teosed: 104 sümfooniat,(nr. 94 -"Londoni sümfooniad"), 50 orkestriga soolokontserti, 83 keelpillikvartetti, 52 klaverisonaati, 200 kammerteost jne. 4. W. A
annaabi.ee 
