Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest- viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriikide on viimasel ajal selliseid
Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seaotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles`e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg.
elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis oli pisut erinev Londoni omadest, mis aga samuti olid saastatud õhu ja ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste tagajärg. Arenenud tööstusriikide on viimasel ajal selliseid dramaatilisi
sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Kuivõrd tellis loob parima elamiskliima, säilitab kõige paremini oma väärtuslikud omadused, on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal, siis üksnes nende tegurite valguses on telliselamu kõrgeima väärtusega. Tellised küttekollete jaoks Kaminatest, ahjudest, soemüüridest, pliitidest, aga ka telliskorstnatest on aegade jooksul ladestunud rohkesti positiivseid kogemusi. Tellistest küttekolde võib ehitada just enda ootusi ja vajadusi arvestades. Telliste lai värvi-, pinna- ja mõõtude valik pakub võimalusi teostada erinevaid sisekujunduslikke lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile. Puhta vuugiga laotud küttekolletele lisaks võib kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud lahendusi. Tellistest koldel on hea
annaabi.ee 
