JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI
· Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tenn) 'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. · Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise 10 pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja
· 712 kojiki muistsetest asjadest · 720 Nihongi jaapani kroonikad, Yamato dünastia ajalugu · Izanami & Izanagi kaks jumalust , iznagi pan mõõga ürgookeani kui mõõga välja võttis siis vesi mis tilkus tagasi ,nendest said jaapani saared, kui ta suri sis ta silmadest said kuu ja päike ; Yamato dünastia esivanem Pühakirjad · Viis shinto pühakirja · 13,sajand Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub kamidest, kelle heaolu tagab riik · Tokugwa ajastu (1603-1867) Neo konfutsianism : valitseja valitseb õiglaselt, ministrid haldavad ausalt, ustavus keisrile ühendab rahva · Meiji restauratsioon 1868 2. Maailmasõda · Jaapani rahvuslik identiteet shinto Shintod vs shinto Keisrikoja shintõ Pühamu shintõ Sekti shintõ 13 rühm 19 saj 2. Pool Rahva shintõ amulettide omandamine Riigi shintõ kuni 1945
Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tenn) 'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. Kuni Teise
Tol ajal võeti kirjasüsteem üle Hiinast. Jaapani keel on polüsüllaabiline, hiina keel monosüllaabiline. Tekkis probleem, kuidas hiina märke jaapani keelele kohandada. 8. sajandist võttis jaapani keel üle süsteemi, kus kõik muutumatud märgid kirjutati nii nagu Hiinas, kuid muutuv pool kirjutati juurde silpkirjas. ,,Kojiki" tähendab ,,vanadel aegadel toimunud kroonikat". Sinna on kirja pandud Jaapani loomislugu, lood erinevatest jumalustest (kamidest). Vähehaaval jõutakse mütoloogilisest ajastust kaasaega. Kuna teksti üks põhiline eesmärk oli Yamato hõimu keskvõimu kehtestamine, proovitakse jumalused seada hierarhilisse süsteemi, kus nad kõik alluvad päikesejumalanna Amaterasule, keisri esivanemale. Kõige kuulsam lugu räägib Jaapani saarte loomisest. ,,Kojiki" sisaldab esimesi Jaapani üleskirjutatud laule. Uta laul, mis 8. sajandil muutus vähehaaval õukondlikuks luuleks
annaabi.ee 
