väga ulatuslik fotosünteesiorganismide kolonisatsioon vaba hapnik, c sidumine. Murenemine konitentraalsetel aladel. Co2 seotakse murenemise käigus. Karbonaatne settimine. Kasvuhooneefekt nõrgenes. Analoogilise kombinatsiooni kordumine võimatu. Juhatas sisse uue trendi atmosfääri arengus. See pakub vaid teoreetilist huvi. Hoopis enam huvitutakse cryogeni jäätumisest. See on geokronoloogiline termin. See on uus ladestu (1990. aastate lõpus kasutusele võetud), eelviimane enne kambriumit. 0,85-0,59 milj aastat tagasi. Hapniku oli 3-10 protsenti. Vetikad tarbisid hoolega co2 ja suurendasid o2 atmosfääris. 850 milj aastat tagasi algas kõrge laamtektooniline aktiivsus. Moodustus ulatuslikult ookeanilist maakoort. Suur hüdrotermaane aktiivsus (kerge strontsium), destabiliseeris c tsükli ja kutsus esile c kiire ladestumise. Mitte vähem kui 4 kiiret jäätumist vähem kui 200 milj aasta jooksul. Tuntumad sturti (750-725) ja varangeri (610-590 milj) jäätumised
Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis aleuriit ja aleuriit savid (maalihked). Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust
teostada). Cech (1982) avastas katalüütiliste omadustega RNA ribosüüm. Probleemid elutekke nüüdisaegse käsitluste ees: 1. Elueelseid tingimusi modelleerivates katsesüsteemides pole saadud RNA ega DNA sünteesi. 2. Pole seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. 2.4 Elu areng Maal: vanimaks meteoriidid. Maakoor hakkas tarduma 4,5 mlj a tagasi. Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud stromatoliite: kihilisi struktuure, mis võivad tekkida mikroorganismide tegevuse tagajärjel). Teadaolevalt vanimad mikroorganismide kivistised on 2 mlj a vanad (Gunflinti kihistu Kanadas). Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja erhed), mis moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid
veekogudes, kus orgaaniliste molekulide kontsentreerumine viis nendevaheliste reaktsioonideni. Temperatuur 80-110. Kuum katlake. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumise orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal. Kõrge temperatuur 150-250. Jääkamber. Elu tekkis madalal, nulli lähedasel temperatuuril Eluareng Maal Elutekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. VANAAEGKOND: Enne kambriumit. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid- bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Hakkasid tekkima esimesed eukarioodid (hüpotees- suurem rakk „neelas“ väiksema alla, kaotasid aega mööda iseseisva rakuelu ja jäid eksisteerima organellidena). Tuuma teket on seletatud nt sissesopistumisega
annaabi.ee 
