põhjatüübi puhul · Tihti paiknes rehielamu küljes sealaut EHITUS Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (niinimetatud paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli kapaeplaatidest. Lagi tehti ümarpalkidest. Rehetoa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja
unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk tulid sisse. Korstnaid hakati ehitama alles 19.sajandi keskel. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (nn. paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. 19. sajandi hakati tähelepanu pöörama ruumide esinduslikkusele. Rehetuba jäi kasutusse peamiselt köögina, vilja kuivatamiseks ja ka panipaigaks. Taluelu siirdus
Aastat ja selleks on Jaapanis asuv Hoshi ryokan, kus ehitati kuumaveeallikale võõrastemaja. Keskajal toimunud ristisõjad (1095-1295) aitasid kaasa kaubanduse kiirele arengule ja see tingis vajaduse oluliselt enam reisida. Vastupidiselt hospiitsidele, mis pakkusid tasuta teenust, hakati sel ajal majutust pakkuma tasu eest. 15.sajandil oli keskmises majutusasutuses 20 kuni 30 numbrituba ja toidukoht, lisaks pakuti ka mõningaid lisateenuseid (näiteks hobusetallid klientide hobustele). Kambritel (ehk praegustel numbritubadel) ei kasutatud numbreid, vaid neid nimetati tuntud isikute või linnade järgi. Hiliskeskajal (15.-16.sajandi algus) hakkas välja kujunema kapitalistlik majandus ning elanike jõukus tasapisi kasvas. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate soovide ja rahakotiga ning nende eesmärk muutus üha majanduslikumaks. 17.sajandil, mil algasid pikemad reisid postitõldadega, tekkis vajadus majutustingimuste parandamiseks. Reisid
annaabi.ee 
