Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri (Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki autasuks ühe kuldtukati. 1687. aastal otsustas kindralkuberner J.J.Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari
Otepää kõrgustiku kui reljeefi positiivse suurvormi piiri, mida väljendab tema jalam, täpsemal jälgimisel märkame kõrvalekaldumisi sellest piirist, mida kaardil üldjoontes edasi annab 100 m samakõrgusjoon. Neis kohtades läänes, põhjas ja idas, kus kõrgustiku jalam on selgemini välja kujunenud, jääb ta 100 m samakõrgusjoonest väljapoole. Ulatuslikum on kõrgustiku piiresse jääv 100 meetrist madalam ala Elva ürgoru naabruses ning Kambjast lõuna pool, kus madalam, kuid siiski Otepää kõrgustikule omaselt künklik ja seetõttu tema piiresse loetav ala lahena tungib kõrgustiku siseosa suunas. Raskem on kõrgustiku piiri fikseerida kagus, kus selge-kujuline jalam puudub. Siin tuleb paratamatult kõrgustik piiritleda kokkuleppeliselt, arvestades 100 m samakõrgus- joont. See piir vajab täpsustamist maastikuliste uurimiste alusel. Mitmetel lõikudel tähistavad Otepää kõrgustiku piiri (või kulgevad paralleelselt selle
õpetamise eest. Kirikuõpetajate abiliste ettevalmistamiseks rajas Forselius 1684.a seminari. Kooliõpetaja püüdis oma tegevusele laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis koos oma kahe õpilasega Rootsi, kes pidid kuningale oma teadmisi näitama. Gustav ll Adolf andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte, Forselius ja tema õpilased hukkusid.Üks neist oli Kambjast pärit 16-aastane Ignatsi Jaak. 33.peatükk Eesti rahvuslik ärkamisaeg Eesti kuulus 19.sajandil Vene tsaaririigi koosseisu. Enamik eesti talurahvast tegeles põlluharimisega mõisnike juures. Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest
annaabi.ee 
