18941919 10.1.13 Sündinud 11.novembril 1894. aastal Venemaal Ljohhovos Julius sündis isa Daniel ja ema Liisa kolmanda lapsena 1904. aastal tuli pere Eestisse Kambjasse 26. veebruaril 1918. aastal abiellus Julius Alice Johansoniga 10.1.13 1909. aastal lõpetas Julius Kuperjanov Sipe ministeeriumikooli 19101914 õppis Tartu Õpetajate Seminaris Peale seda töötas õpetajana Juba 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti mees Vene armeesse ja samal aastal jõudis ta lõpetada Peterburi lipnike kooli 10.1.13 · Aastatel 19151917 võttis Kuperjanov osa I
lugupeetumat, eestlane pigem madal, harimata, räpasema töö tegija. Tudengilood kujutavad seiku läbi toomkoolist pärit üliõpilase tegude. Kuigi teda polnud kasvatatud sisekeskkonnas, oli ta siiski viisakas, teatud kõnemaneeriga. Studioosus Blau oli näide tüübist, kes õpib ja lõbutseb. Viimase puhul ei jäta ta kordagi seltskonda külmaks, vaid haarab hea meelega ohjad, et teistele peent teatrit või heameelt teha. Esimese temp on väljasõidust Kambjasse ning selles kirjeldab autor erakordselt elutruult tudengi rahalisi olukordi. Kuigi tänapäeval on ilmselt seis juba veidi stabiilsem ning võimalusi rohkem, saab siiski alati maksmiste juures kasutada väljendit: ,,Ma olen tudeng," millest kõik mõistavad, et järelikult puhub tuul taskutes. 200 aastat tagasi oli olukord sama, kuid linna pealt sai toidukraami võlgu võtta. Blau on ehe näide nutikast tegelasest, kes leiab lahenduse ka siis, kui olukord on igati keeruline.
iga päev toimetuses käies ära viis. Et eesti seltskonnainimestega veelgi tihedamat sidet pidada, muretseb Kuperjanov endale tuttava arsti kaasabil direktori käest loa pansionist lahkuda ja asub elama linnakorterisse. Tema korter muutub siitpeale kooskäimise keskuseks, kus tulevased rahvavalgustajad saavad tublisti ergutust rahvuslike ideede viljelemisel. 1914. aastal, peale seminari lõpetamist valitakse värske koolmeister oma kodukihelkonda Kambjasse õpetajaks. Täie kiindumusega tööle asudes leiab Kuperjanov mahti tegeleda ka kohalikes seltskondlikes organisatsioonides, tuues neisse hoogsa tuulepuhanguna kaasa oma hiilgava algatusvõime ning noorusliku vaimustuse. Ohvitserina Esimeses maailmasõjas Kuperjanovi pedagoogiline töö katkeb 1915. aasta veebruaris, mil ta mobiliseeritakse vene kroonusse ja paisatakse maailmasõja keerisesse. Peale riviõppust Novgorodi
poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J. D. Berthold asutas kooli Pilistverre, C. F. Rauschert Sangastesse, M. Schütz Tartusse, Adrianus Verginius Puhja, R. Broocmann Laiusele. Seni oli talurahva õpetamisega õige aktiivselt tegelenud Nõost pärit Kambja professor Andreas Verginius. Pastoritöö kõrval tõlkis ta väikese katekismuse "paremasse" eesti keelde ja hakkas sellest oma kihelkonna noortele lugemist õpetama. 1686 tuli Kambjasse koolmeistriks Forseliuse seminaris õppinud noormees. 1686/87. õppeaasta talvel asus koolmeistrina tööle üldse 11 Forseliuse kasvandikku. TERAVNESID VAHEKORRAD PÕHJA- JA LÕUNA-EESTI KIRIKUMEESTE VAHEL Talurahva hariduse teadlik korraldamine leidis aadli vastuseisu. Kelchi kroonika seletusel põhjustas mõisaomanike koolivastast hoiakut rahvahariduse "poliitiline tagamõte" ja soov pääseda ülalpidamise kuludest. Riigiametnike seas püüti süvendada arvamust, nagu poleks maarahvas