(ummistunud torud vähendavad meetodi efektiivsust). Reaktorkompostimine: _ Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste (sh sortimata) jäätmete kiireks lagundamiseks. _ Kompostitavat massi: segatakse, õhustatakse, niisutatakse, soojendatakse. _ Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7 14 päevaga. _ Reaktoreid on mitmesuguseid: a) kamberreaktor, b) trummelreaktor, c) tornreaktor, d) tunnelreaktor. _ Reaktorid erinevad peamiselt segamisviisi poolest. Reaktorkompostimise plussid ja miinused: Plussid Miinused _ protsess on kiire, hästi juhitav ja - kompostimisreaktorid on kallid ning kontrollitav ning hügieeniline; protsess energiamahukas; _ meetod vajab vähem tööjõudu kui teised - heitõhk tuleb filtreerida;
niisutatakse, soojendatakse. Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7 14 päevaga. Reaktoreid on mitmesuguseid: kamberreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor. Reaktorid erinevad peamiselt segamisviisi poolest. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38 Reaktorkompostimine
toidujäätmed 14 makulatuur (erineva kvaliteediga paber) 119 … 248 saepuru ja hake 200 … 500 loomasõnnik 5 … 25 Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid: 1) aunkompostimine (loomuliku õhustusega aunad, sundõhustusega aunad, läbisegatavad aunad); 2) reaktorkompostimine (kamberreaktor, trummelreaktor, tunnelreaktor jt). Aunkompostimine on aeglane protsess, reaktorkomposteerimine aga kiire ning seejuures katkematu konveierprotsess. 60 Tööstusliku kompostimise tehnoloogia valikul on üheks kriteeriumiks kompostimistooraine voogude iseloom. Nii võib tooraine „pealetulek“ olla perioodiline või katkematu. Perioodiliselt kättesaadavateks
annaabi.ee 
