jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised:
Sõnum võib seejuures tulla nii päeval kui ka öösel.26 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2 Tamsalu katlamajas kasutusel olevad kaks põlevkiviõlikatelt (K-110 ja FUTER-2) on tagavarakatlad, mis tähendab, et neid rakendatakse ainult juhul kui esineb probleeme kahe põhikatla (hakkepuidu- ja põhukatla) juures. Umbes 1% katlamaja poolt toodetavast soojusest on põlevkiviõlikatelde abil. (Vaata lisa 6) Põlevkiviõlikatlad on kolde liigitamise alusel kamberkoldega katlad. Kamberkoldega kateldes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid. Põlemine toimub kolde mahus. Üks kamberkollete kõige tähtsamaid osi on põleti, mida liigitakse gaasipõletiks, õlipõletiks, tahkekütuse põletiks ja graanuli- ehk pelletipõletiks. Mõlemad põlevkiviõlikatlad on õlipõletiga katlad, sest põlemismaterjaliks on põlevkiviõli.27 Mõlemad põlevkiviõlikatlad on suhteliselt võrdväärsete nimivõimsustega katlad, sellel
vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid. Katla konstruktsiooni mõjutavad tugevasti ka tema võimsus, kasutatav kütus ja põletustehnoloogia. Energeetilised suure võimsusega (soojuslik võimsus kuni 2000 MW, aurutoodang kuni 700 kg/s) aurukatlad on reeglina trumliga või otsevoolu veetorukatlad, milles auru rõhk võib ulatuda kuni 35 MPa ja temperatuur kuni 650°C. Kamberkoldega trummelkatlas on aurustusküttepindadeks veetorudest moodustatud koldeekraanid, milles vesi osaliselt aurustub. Tekkiv vee ja auru segu liigub auru väiksema tiheduse tõttu üles (loomulik tsirkulatsioon) ja suundub katla trumlisse, milles vee ja auru segust aur eraldub e separeerub. 45(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
