5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee
BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme
tuleb eraldi arvutata plemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht ja veeaurude maht. Kuivade gaaside maht vrdub V(kuivad gaasid)=V(co2)+V(so2)+V(o2)+V(N2) Sinna tuleb veel lisada niiskuse aurustumine. ##KATELDE, KOLLETE TBID JA NENDE KLASSIFIKATSIOON## Toimub ktuse plemine(on vajaliku koguse soojuse saamine/eraldumine). Soojus eraldub peamiselt kiirguse teel , leek kiirgab seda soojust katla ktte pindadele. Osaliselt ka konvektsioon teel. seal toimub keemine ja aurustumine (katlas) 1)Kamberkolded(suured katlate puhul) 2)Kihlkolded e. restkolded. Kikide kollete phielementideks on pleti (sellest oleneb kolde t ja plemisreiim jne.) ##GAASIPLETID## Gaasiktuse pletamisel on vaja tagada ktuse ja hu hea seguminemine. 1 philiseks elemendiks , kus toimub see segunemine on gaasi pleti, ja teine l kttesegu suunamine koldesse. Esimene grupp pleteid on injektsioonpletid ja nendes pletites suunatakse plemishk pletisse gaasijuha kineetilise energia arvel. (Gaasi juga
tiheduse erinevus. Mida kõrgem on rõhk seda suurem on termiline kasutegur. Kasutus otstarbejärgi: · Energeetilised katlad · Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru. · Küttekatlad(suitsutorukatlad v veetorukatlad) Erinevat tüüpi katlad ja katelseadmete skeemid Katelde tüüpide arengu ajalugu skeemide järgi Katlad klassifikatseeritakse kus liiguvad gaasid ja kus liiguvad vesi aur. Veetoru katlad ja gaasitoru katlad Katlad liigitakse: Kamberkolded- nendes põletatakse põlevgaasi,vedelkütust, tahkaid kütuseid tolmustatud kujul Mitte täielikult põleti. Antakse lisa õhku. Peale selle põletid liigitatakse selle järgi miliise energia arvel toimub põlemis õhu põletisse ja koldesse suunamine. · Injektsioon põletid- suunatakse põlemis rõhk põletisse gaasi joa kineetilise energia arvel ja gaas õhk segunevad juba põletisse sisenemisel. Vt joon.1,2,3,4 lk 2.
annaabi.ee 
